Raamatupidamise blogi ja uudised - RL RAAMATUPIDAMINE OÜ

Klient küsib: Ettevõte A on võlgu ettevõttele B ning ei ole võimeline nende arvete eest tasuma. Kuidas tuleks nende arvetega edasi käituda raamatupidamislikult, kui ettevõte hindab, et ei saagi sealt raha kätte? Millised kanded teha?

3/9/2020

Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel
b) summade otsene mahakandmine
Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke.
Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine.
Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend:
D kulu ebatõenäolisest laekumisest (kontreetse arve summa)
K nõuded ostjate vastu (kontreetse arve summa).

Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada. Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande alusdokumentidena.

Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga.

Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus"

Teise pensionisamba sissemaksete ajutine peatamine 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021

1/7/2020

1. Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed (SMS § 13 lõiked 19–22)
Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud – nendel pensioni II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed automaatselt 1. juulist 2020 ei peatu ja need jätkuvad tavapärases korras. Kuid nad saavad soovi korral II samba maksed nii 4% kui ka 2% peatada 1. detsembrist, kui esitavad 2020. a oktoobris avalduse maksete mitte tegemiseks (vt punkti 2).
Tööandja jaoks maksudeklaratsioonil TSD sotsiaalmaksu deklareerimisel ja tasumisel ei muutu seoses sotsiaalmaksu kogumispensioni osa peatamisega midagi, tööandja deklareerib ja tasub sotsiaalmaksu tavakorras, kõik vajalikud toimingud teostab Maksu- ja Tolliamet ise.
2. Kogumispensioni maksete (2%) peatamine soovi korral alates 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 (KoPS § 673)
2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb neil 2020. a oktoobris esitada kontohaldurile või registripidajale internetipangas, pangakontoris või Pensionikeskuse kodulehe kaudu maksete mitte tegemise avaldus. Avalduse alusel peatub 2% makse tasumine 2020. a detsembrist kuni 2021. a 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960: kui nad esitavad avalduse maksete mitte tegemiseks, siis peatub neil ka 4% maksmine.
Tööandja peab alates 1. novembrist 2020 kontrollima oma töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamise peatamist või jätkamist. Kui töötaja on esitanud avalduse kogumipensioni maksete peatamisest, siis maksudeklaratsioonidel TSD 2020. a detsembri kohta kuni 2021. a augusti kohta ei tohi selle töötaja kogumispensioni makset deklareerida. Kui töötaja ei ole avaldust esitanud, siis jätkatakse kinnipeetud kogumispensioni makse deklareerimist tavakorras.
Samuti ei tasu avalduse esitanud isik kogumispensioni makset ettevõtluskontole laekunud tulust.
Avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja ei tasu kogumispensioni makset oma 1/12-lt 2020. aastal saadud ettevõtlustulult.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksumäärad 2020. aastal

19/12/2019

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot (2019. aastal kehtinud 500 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2020. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Kuidas muutub tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik

26/9/2019

!!! Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kahepoolset tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingut.

Kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik, siis Eesti residendist äriühingule kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1¹ punktis 3 sätestatud dividendi maksuvabastus eeldusel, et:
- dividendi saanud ja edasimaksval Eesti äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus ning
- dividendilt on Ühendkuningriigis tulumaks kinnipeetud või dividendi aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
Seega peab olema tõendatud kasumi maksustamine Ühendkuningriigis.
Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas dividendi maksuvabastuseks, kui dividend saadi Ühendkuningriigi äriühingult ning oli vähemalt 10% suurune osalus. Tõendit kasumi maksustamise kohta ei olnud vaja esitada. (TuMS § 50 lg 1¹ p 1)
Samuti on Eesti residendist äriühingu Ühendkuningriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum Eestis maksuvaba vaid juhul, kui püsiva tegevuskoha kasum on Ühendkuningriigis tulumaksuga maksustatud (TuMS § 50 lg 11 p 4).

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas maksuvabastuseks, et kasum oli Ühendkuningriigis püsivale tegevuskohale omistatud (TuMS § 50 lg 1¹ p 2).
Ühendkuningriigi maksuresidendile makstav litsentsitasu kuulub deklareerimisele ning maksulepingu soodustusi saab kohaldada Ühendkuningriigi residentsuse tõendi esitamisel.

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kohaldus Ühendkuningriigi maksuresidendile seotud isikute korral litsentsitasu maksuvabastus (TuMS § 31 lg 4).
Ühendkuningriigi maksuresidendist füüsiline isik ei saa esitada Eesti residendi tuludeklaratsiooni Eesti residendile ettenähtud maksusoodustuste (maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse korral, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) kohaldamiseks Eesti tulu maksustamisel ega anda maksusoodustusi üle abikaasale.

Juhul kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 883/2004 kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid lõpetavad selles riigis kehtivuse, see tähendab et:

ELi õigus sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei laiene enam Ühendkuningriigiresidentidele, kes tulevad Eestisse töötamise eesmärgil, siis sellest hetkest kehtib nende suhtes Eesti siseriiklik õigus ehk sotsiaalmaksuseadus ja töötuskindlustuse seadus. Ühendkuningriigi residendile Eestis töö tegemise või teenuse osutamise eest makstav tasu on sellisel korral maksustatav eranditeta Eestis ning ELi õigusega kehtestatud topeltmaksustamise vältimist ei toimu. Kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidust kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse tööle tulnud isikute korral ühes riigis kindlustuse põhimõte ja A1 sertifikaatide alusel maksustamine vaid ühes riigis.
Eesti tööandjad, kes lähetavad oma Eesti residendist töötajad Ühendkuningriiki tööle, peavad maksma nende tasudelt sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed Eestis (juhul kui isiku maksuresidentsus ei muutu), olenemata sellest, kas on see tasu ka Ühendkuningriigis maksustatav või mitte.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Kuidas muutub käibemaksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik

23/9/2019

Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ta on alates Euroopa Liidust lahkumise päevale järgnevast päevast käibemaksuga maksustamisel nn kolmas riik (ühenduseväline riik). Käibemaksuseaduse rakendamisel tähendab see järgmist.

Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevale isikule, siis ei ole enam oluline, kas teenuse saaja on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte – teenuste osutamisel ükskõik millisele ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, kui rakendub nn põhireegel (käive loetakse tekkinuks saaja riigis sõltumata selle tegeliku osutamise riigist), on see Eesti maksukohustuslase jaoks 0%-lise käibemaksuga maksustatav teenus.
Erinevus võrreldes praeguse olukorraga: 0%-lise määraga teenus ühendusevälise riigi isikule deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni (edaspidi KMD) real 3, seda ei deklareerita KMD real 3.1 ega ka ühendusesisese käibe aruandel (vormil VD).
Kui Eesti käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane saab Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult teenuseid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis pöördmaksustamise põhimõttel, siis pärast Brexitit deklareeritakse teenuse maksustatav väärtus KMD-l informatiivsel real 7, mitte 6.
Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis tuleb muudatus nende mittemateriaalsete teenuste osas, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 – selliste teenuste (sealhulgas elektroonilise side teenuste ja elektrooniliste teenuste – edaspidi digiteenused) osutamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule on 0%-lise käibemaksuga käive, mis deklareeritakse KMD real 3.
Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule osutades maksustatakse muu mittemateriaalne teenus 20%-lise määraga ja deklareeritakse KMD real 1 ning digiteenuste maksustamisel rakendub erikord.
Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki, siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.
Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.
Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-freemüük).
Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted. Vt ka „Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga".
Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu.
Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.
Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatudmäärama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.
Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Nullidega TSD-deklaratsioonide esitamine alates 01. juunist 2019

10/6/2019

Alates 1. juunist ei ole käibemaksukohustuslasest äriühingul kohustust esitada maksudeklaratsioone TSD, kui äriühingul ei ole olnud väljamakseid.
Seega ei pea 2019. aasta maikuu eest ja edaspidi nullidega TSDsid enam esitama.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse on alates 1. juunist 2019 kohustuslik

4/4/2019

Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.

Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
Lisainfo

Töökoha aadressi määramise juhend »
Ametinimetuse märkimise juhend (263.81 KB, PDF)
Koolitusmaterjal „Ametinimetuse ja töökoha aadressi lisamine töötamise registrisse" (258.13 KB, PDF)

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2019. aastal

17/12/2018

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2018. aastal kehtinud 470 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

Mida peab teadma eluruumi soetav äriühing

27/11/2018

Picture Kinnisvara Raamatupidamine

Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut. Eesmärgiga aidata Teil sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, anname siinkohal väikese ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitele, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.

Käibemaksumäärad
Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad.
Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1). Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse.
Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 2).
Majutusteenusega on tegemist juhtudel, kui tegemist on ruumide ajutiseks kasutamiseks ning tähtajaga mitte üle kolme kuu sõlmitud üürilepingutega (VÕS § 272 lg 4 p 1). Seega kui annate eluruumi kasutada erinevatele isikutele lühikesteks perioodideks, on tegemist 9% maksustatava majutusteenusega, kui aga leiate kliendi, kes soovib eluruumi kasutada üle 3 kuu, tuleb Teil kliendiga sõlmida eluruumi üürileping ning teenuse osutamisest tekib maksuvaba käive.
Lisaks märgime, et majutusteenuse osutamisel tuleb isikud, kellele osutatakse majutusteenust, registreerida külastajakaardi alusel (turismiseaduse (TurS) § 24 lg 1). Külastajakaarte tuleb säilitada kaks aastat nende täitmise päevast arvates (TurS § 24 lg 6).
Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena. Märgime, et äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) (vt lähemalt „Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta", täpsemalt muu tööandja vara kasutada andmisest punktis 3.5.2).
Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 3).

Sisendkäibemaksu mahaarvamine
Peame vajalikuks selgitada ka seda, et eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3 „Sisendkäibemaksu mahaarvamine").
Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:

ruume kasutatakse kontorina täies mahus või osaliselt
ettevõtte tegevusest tekib maksustatav või maksuvaba käive

Eluruumi kasutusotstarbega kontori soetamisel tasub meeles pidada, et kehtivate õigusnormide kohaselt võivad bürooruumid asuda mitteelamu kasutusotstarbega hoones (ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 alusel kehtestatud määrus nr 51 lisa (PDF)). Seega eluruumi soetamisel kontoriks peab olema valmis selleks, et eluruumi kasutusotstarve tuleb viia kooskõlla kavandatava kasutusotstarbega.
Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3.6 „Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine").
Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest.
Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4).
Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42)
Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.3 „Maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kinnisasja kasutamisel maksuvaba käibe tarbeks").

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

KUIDAS TOIMUB FIRMA KÄIBEMAKSUKOHUSLASENA REGISTREERIMINE?

30/10/2018

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates.

Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.

Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Picture Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Uus koostööpartner Helen Rohumaa

11/10/2018

Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust.

Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal.

Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele.

Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne.

RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h).

HEA RAAMATUPIDAJA NÄEB NUMBRITEST KAUGEMALE." TEKST: TIINA NUUM

17/8/2018

RL Raamatupidamine OÜ raamatupidaja Rita Jaanson kohta ilmunud Eesti Päevalehe lisas Oma Äri 31.10.2017 " Hea raamatupidaja näeb numbritest kaugemale." Tekst: Tiina Nuum
https://issuu.com/epl.ee/docs/oma_ari_20171030/6

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

4/4/2018

Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta.

www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja

MTA tuletab ettevõtetele meelde firmaautode deklareerimise korda

29/3/2018

Maksu-ja tolliamet (MTA) hakkas sel nädalal välja saatma teavitusi äriühingutele, et tuletada meelde aasta algusest kehtima hakanud ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise tingimusi ning juhendada andmete deklareerimisel.

Aasta alguses muutus firmaautode erakasutuse maksustamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning paljudel juhtudel ka odavamaks. Ettevõtjal tuleb otsustada, kas sõiduauto erakasutus on lubatud või mitte ning erisoodustuse maksustamine toimub juba vastavalt auto võimsusele. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal selle kohta maanteeameti registris vastav märge teha ning tagada, et sellest kinni peetakse.

Veebruari maksudeklaratsioonide andmetel tasusid erisoodustust 6000 äriühingut. Samas pea 7700 äriühingul oli jäänud veebruaris erisoodustus deklareerimata, kuigi maanteeameti registris puudus märge, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluses. Seetõttu on MTA-l kavas lähinädalatel saata nendele ettevõtetele meeldetuletus, et maanteeameti registris märgitaks ära õige sõiduauto kasutamise kord või deklareeritaks erisoodustus.

Samuti juhib maksuhaldur teavitustega tähelepanu nendele olukordadele, kus äriühingud on ettevõttele kuuluva sõiduauto ära müünud. MTA andmetel on eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses suurenenud juriidiliste isikute poolt sõiduautode võõrandamine. Samas näitab analüüs, et osad äriühingud on jätnud sõiduautode müügikäibe käibedeklaratsioonidel kajastamata. Kuna käibemaksuseaduse järgi on sõiduauto müük käibemaksuga maksustatav käive, siis on teavituse eesmärk tuletada meelde, et käive tuleb käibedeklaratsioonil deklareerida ning tasuda sellelt ka käibemaks.

Lisaks tuleb jälgida seda, et kui sõiduauto müüakse ettevõttega seotud isikule, näiteks juhatuse liikmele või temaga seotud teisele äriühingule, siis peab tehingu summa vastama ka turuväärtusele. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud füüsilise isikuga turuhinnast soodsamatel tingimustel, siis käsitletakse maksuseaduste alusel seda erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud teise äriühinguga ja hind erineb turuväärtusest, siis maksustatakse tehingu hinna ja turuväärtuse vahe tulumaksuga.

MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Kaia Kollo sõnul ei tähenda teavituse saamine automaatselt, et oleks maksustamise tingimusi rikutud. „Meie eesmärk on nende teavituste abil tuletada ettevõtjatele muutunud korda meelde, et aasta esimeste kuude jooksul andmed paika saada. Kui näeme oma analüüsi põhjal, et meile jääb jätkuvalt küsitavusi sõiduautodega tehtud tehingute või erisoodustuse deklareerimisel, siis hiljem pöördume vajadusel ettevõtjate poole juba konkreetsemate küsimustega, et ettevõtja poolt esitatud andmetest paremini aru saada ja vajadusel teda nõustada,“ lisas Kollo.
to edit.

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

MTA: e-maksuametist/e-tollist näeb maksuvaba tulu kasutamist

21/3/2018

Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist lihtsa ja mugava ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest. Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, siis saadab amet selle kohta automaatse teavituse.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. „Minu sissetulekud“ nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt.
„Lisaks ülevaate saamisele hakkame seoses maksuvaba tulu arvestusega vajadusel ka teavitusi saatma. Soovitame tänavu tuludeklaratsiooni täitmisel seetõttu ühtlasi ka oma meiliaadressi ning mobiiltelefoni numbri üle vaadata, et saaksime neid vajadusel teavituste saatmiseks kasutada,“ ütles Liivamägi.
MTA hakkab inimestele kuvama ja saatma kolme erinevat hoiatust:
• kui maksuvaba tulu on arvestatud rohkem kui ühest kohast (välja arvatud sotsiaalkindlustusametist saadud hüvitiste puhul);
• kui ühes kuus on arvestatud ettenähtust rohkem maksuvaba tulu (võimalik juhul, kui on kaks või enam väljamakse tegijat);
• kui aasta keskel on aastane maksuvaba tulu juba ära kasutatud.
Oluline on aga arvestada, et MTA hakkab teavitusi tegema vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. „Ehk et kuigi palgatulu põhjal võib aasta jooksul olla kõik õigesti arvesse võetud, siis täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta,“ selgitas Liivamägi.
Teavitusi saadab amet ainult meiliga või SMS-iga, posti teel teavitusi ei saadeta.
Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.
Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

Kas tervise- ja spordikulud on töötajatele maksuvabad?

25/1/2018

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:

töölepingu alusel töötav isik
ametnik
juhtimis- või kontrollorgani liige
füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud
töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele
ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

NB! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.
Silmas peab pidama, et:

100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses.
100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid
kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses
kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus)
kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Näited

Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.
Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.
Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Näiteks mittetulundusühingu poolt korraldatavad erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir) ei kuulu avalike rahvaürituste alla.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.
Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:

staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid
võimlad, tehislikud väljakud, saalid, terviserajad, jalgrattateed
rohealad, pargid, tänavad, väljakud

Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks.
Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad.

Näide
Spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal).
Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.
Juhime tähelepanu, et erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.

Näide
Tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.
Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata.

Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused

Vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks jne on maksuvabad ka kulutused taastusravi teenusele (sh taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused).
Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus.
Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus.
Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.

Näide
Taastusarst on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastusraviteenuste vajaduseks füsioteraapia. Füsioterapeut omab kutsetunnistust.

Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi Haigekassast osta.
Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:

ei pea Haigekassa teenuseid piisavaks
soovivad kasutada eraraviasutusi
vajadusel saavad minna välismaale ravile

Näide
Tööandja sõlmib Haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

Maksusoodustuse arvestus

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Näited

Tööandja tasub I kvartalis (ettemaks) kindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks. Kui ühes kvartalis ületatakse piirmäära, siis kuulub piirmäära ületav summa deklareerimisele vastavas kvartalis, millal piirmäära ületati.
Tööandja tasub I kvartalis ettemaksu spordiklubile summas 400 eurot ühe töötaja kohta. Valitakse kassapõhine arvestuse meetod. Maksustamisele kuulub piirmäära ületav summa 300 eurot (400 – 100).
Töötaja tõi tööandjale arve 2018. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2018. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Deklareerimine

Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.
Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid.
1. veebruaril 2019 esitakse esimene deklaratsioon 2018. aastal kaetud või hüvitatud maksuvabade tervise edendamise kulude kohta. Deklaratsiooni vormi on võimalik täita aasta kohta. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.

Näide
Osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt.

Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita.

Maksukohustus

Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt.

Näide
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

MAKSUVABA TULU 2018

29/12/2017

Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2018. aastal

14/12/2017

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%.

RAAMATUPIDAJA KARJÄÄRIVÕIMALUSED

10/11/2017

Ilona Oolu, RL Raamatupidamine OÜ äri- ja finantskontroller, kirjutab raamatupidajate karjäärivõimalustest. Huvitav lugemine raamatupidajatele. Alati on, kuhu poole liikuda. Võibolla just see artikkel annab sulle uue idee.!? 😏
Ambitsioonikas raamatupidaja võib alati edasi ja ümber õppida - näiteks finantskontrolleriks. Kes on juba pikemat aega raamatupidajana ametis olnud, võib ühel hetkel soovida oma valdkonnas veidi pikema sammu astuda ja järgmisele tasandile liikuda. Ent kuhu ja kuidas? Üks võimalikest perspektiividest on finantskontrolleri tasand.

Pikaajalise finantstaustaga ettevõtja ja finantskontroller Ilona Oolu ütleb, et inimesi on üldjoontes kahte sorti - ühed on rohkem ettevaatavad ja neile meeldib tegeleda protsesside parendusega, otsida (loogika)vigu raportites, eelarvestada, arutleda, analüüsida, suhelda inimestega ning otsustada,“ alustab Ilona, kelle sõnul valivat seda tüüpi inimesed enamjaolt finants- ja ärikontrolleri, (finants)analüütiku või finantsjuhi ameti. „Neis ametites eeldatakse alati majandusalast kõrgharidust,“ täpsustab ta.

Teist tüüpi inimesed on Ilona sõnutsi aga need, kellele meeldivad konkreetsemad tööülesanded, piiritletud teemavalik ning kellele on esmatähtis, et kell viis saab oma tööpäeva rahulikult lõpetada ja on selgelt ette teada, mis homne päev toob. „Seda tüüpi inimesed valivad tihti (pea)raamatupidaja ja audiitori elukutse. Raamatupidajatele ja audiitoritele on tähtis, et finantsandmete hetkeseis ja ajalugu oleks korras - nad ei saa enne rahu, kui deebet ja kreedit võrduvad,“ jätkab ta. Kontrollingus seevastu aktsepteeritakse Ilona sõnul juhtimisviga perioodi raamatupidamisandmetes. „Näiteks kui soovitakse periood sulgeda juba 4ndal kuupäeval, siis on ju selge, et antud perioodi andmed ei ole 100% õiged. Erinevus hinnangulise ja tegeliku tulemuse vahel on juhtimisviga ning tihti on kuni 5% erinevus lubatud,“ selgitab ta. Kui raamatupidamises tihti ka spetsialiseerutakse, siis kontrollingus ei ole see Ilona sõnul võimalik. „Kontrolling haarab kogu ettevõtte finantssüsteemi ning äriprotsesse,“ sõnab ta ja toob suurima erinevusena finants- ja ärikontrolleri vahel välja asjaolu, et ärikontrolleri vastutada on lisaks ka kogu ettevõtte äriprotsesside parendus ning ta on kaasatud ettevõtte strateegilisse äriplaneerimisse. „Finantskontrolleri vastutus piirdub aga finantsprotsessidega,“ lisab ta.

Ilona nendib, et finantskontroller ei saa tänases ajas hakkama ilma raamatupidamisalaste baasteadmisteta ja seega tuleks töökogemus siin ülimalt kasuks.

See, kas raamatupidajast kasvatakse edasi kontrolleriks on Ilona arvates ainult inimese enda soovi taga. „Kui inimesele imponeerivad rohkem muutlikumad tööülesanded, kus võib olla mitu lahendusvarianti, ja kus on kindlasti rohkem suhtlust, siis tasuks kaaluda liikumist raamatupidamisest kontrollingusse,“ julgustab Ilona raamatupidajaid end sel moel analüüsima.

Allikas: raamatupidaja.ee- Raamatupidaja karjäärivõimalused

RAAMATUPIDAJAT AITAB EDASI KOOSTÖÖ

24/9/2017

RL Raamatupidamine OÜ koostööpartner Ilona Oolu ettevõttest Allister OÜ annab nõu, kuidas raamatupidamisbürood saaksid ettevõtte juhtidele lisandväärtust pakkuda. Raamatupidamisteenuse pakkumine on Eestis kasvav trend. Millist lisandväärtust võiks ettevõtte juht raamatupidamisteenust sisse ostes raamatupidajalt oodata? Ilona kirjutab sellest oma alljärgnevas artiklis.

🎉🎉Samuti on mul hea meel teatada, et Eesti parim äri- ja finantskontroller Ilona Oolu, on liitunud RL Raamatupidamine OÜ toreda seltskonnaga. Oleme oma valikuga väga rahul !!!
Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu esineb ka konverentsil Raamatupidajate päev 2017- KOOSTÖÖ.
Loe lisaks SIIT.

Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juhi Ilona Oolu arvates peaks raamatupidajad otsima teenuse pakkumisel enda kõrvale kompetentsed koostööpartnerid, kes aitaks ettevõtete juhtidele lisandväärtust pakkuda. Millised need lisandväärtused aga on ja millisel tasemel on üldse koostöö juhtide ja raamatupidajate vahel?

EASi 2015. aastal tehtud juhtimisvaldkonna uuringust selgus, et Eesti juhtide finantsteadlikkus on suhteliselt madal. Ühelt poolt ei kasutata otsustamisel raamatupidamisinfot põhjendusega, et see on ajalugu, teisalt pole paljudel ka kavandamisel ja prognoosimisel süsteemset lähenemist. Üldistatult võiks spetsialistide kaasamine olla samuti parem.
Raamatupidajad ja raamatupidamisbürood vaatavad sageli juhtide või klientide poole ootusega, et nemad algataksid mingi muudatuse või küsiks midagi uut. Juhid omakorda ootavad, et raamatupidaja või büroo pakuks midagi välja või esitaks andmeid uutmoodi.
Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu arvab, et parima tulemuse annab ikkagi koostöö. Äri- ja finantskontrollerina töötanud Oolul on kogemusi nii kliendi kui ka raamatupidaja poole pealt, sestap peaks tema arvates suhe raamatupidaja ja juhi vahel olema niivõrd usalduslik, et juht julgeks küsida ka rumalaid küsimusi ja vastupidi. „Kui juht on oma ametis olnud juba kaua, ei söandagi ta enam raamatupidajalt küsida, et kuidas meil selle omahinna arvestusega lood on või millised on meie amordimäärad. Raamatupidaja tunneb aga, et tema tulemust mõõdetakse selle järgi, kas palgad on õigel ajal arvestatud, deklaratsioonid ja aastaaruanne esitatud. Keegi ei mõõda raamatupidaja tulemusi selle järgi, milliseid uuendusi ta teeb,” selgitab Oolu ja lisab, et kui juht ootab initsiatiivikust, palkab ta pigem finantsjuhi või kontrolleri.
Raamatupidamisaruannete puhul on samuti olulised tasakaal ja koostöö. Üha rohkem rõhutatakse, et raamatupidaja peab oskama finantsandmeid tõlgendada ja juhile arusaadavasse vormi panna. Siin tuleks aga kindlasti juba eelnevalt kokku leppida, millist infot, millises vormis ja kui sagedasti on vaja. Ühtlasi tuleks läbi mõelda, kust lõpevad ühe ametirolli piirid ja algavad teise omad. „Kontrollerina juhin alati aruannetes erisustele tähelepanu ja ennetan küsimusi. Raamatupidajalt on seda aga ehk liiga palju nõutud.”
Teenusepakkumine on kasvav trend
Ilona Oolu arvates võib näitlikult paralleele tuua raamatupidamis- ja toitlustusteenuse vahel. „Kui kliendil on soov ainult kõht täis saada ning hind on oluline, valib ta enamjaolt söökla või kohviku. Juhul kui osatakse hinnata ka lisandväärtust: mugavust, klienditeenindust, maitseelamust, läheb klient restorani.” Raamatupidamine liigubki üha enam teenusepakkumise suunas ning Eestiski on palju neid raamatupidajaid, kes on palgatöö vahetanud enda ettevõtte vastu või siis teevad õhtuti lisaks mõne väikeettevõtte raamatupidamist.
Üldised suunad on arvestusalal nii maailmas kui ka Eestis väikeste erisustega samad. Ilona Oolu toob välja viis põhitrendi.

Tegevus liigub pilve. See on odavam, mugavam, ligipääsetav ja turvaline.
Automatiseerimine. Tulevad e-arved, masin-masin liides, robot-klienditeenindus. Raamatupidaja ainult kontrollib üle, kas kirjeldus oli piisav, ja vajadusel täiendab või parandab. Tehniline pool jääb masinatele, raamatupidajale jääb mõttetöö.
Outsourcing.Põhiargument on siin see, et ettevõte saab seeläbi tegeleda oma põhitegevusega. Ka raamatupidamist ostetakse üha enam teenusena sisse.
Koostöö. Näiteks arutab raamatupidamisfirma koos ettevõttega kord kuus võimalikud uued lahendused läbi. Praegu jääb sedalaadi koostöö paraku kas kõrge hinna või vähese pakkumise taha.
Sotsiaalmeedia rakendamine. Maailmas on see trend väga levinud, kuid Eestis veel eriti mitte. Teenuseid reklaamitakse ja turundatakse sotsiaalmeedia kaudu.

Raamatupidamisosakonnalt teenusepakkujale üleminek ning teisalt enda büroo rajamine nõuavad tubli eeltööd. Teenusepakkuja peab oskama valida kliente ning ettevõte peab sõeluma välja endale sobiva pakkuja. Oolu sõnutsi on teenusepakkujate seas hulganisti ka üksiküritajaid, kelle juurde tullakse kord kuus tšekke täis kilekotiga. „Sellise ettevõtte juht ei tahagi mingit infot tagasi saada. Samas väikesel raamatupidamisbürool ongi raske paremat teenust pakkuda, sest olulisim faktor on teenuse hind. Äraelamist võimaldava sissetuleku teenimiseks on nad aga tööga üle koormatud. Kuigi neil tegelikult on suur potentsiaal anda juhile rohkem tagasisidet, jääb see sageli ajanappusel tegemata.”
Parema teenuseni viivad pisiparendused ja head koostööpartnerid
Kui raamatupidamisinfo muutub analüütiliseks, saab juht seda kasutada tuleviku planeerimisel. Oolu toob näite, kuidas üks väike muudatus võib suurt pilti paremaks muuta: „Kui kuu suletakse pärast käibedeklaratsiooni esitamist, 21. kuupäeval, on juhi jaoks info juba kolm nädalat vana. Kui kuu sulgeda hiljemalt 4ndal kuupäeval, on info värske ja kasutatav. Varasem kuu sulgemine võiks olla teenusepakkuja jaoks üks turueeliseid. See initsiatiiv võikski tulla raamatupidajatelt.”
Varasemaks kuu sulgemiseks on aga vaja spetsiaalseid tehnilisi meetodeid, samuti peab olema määratud aktsepteeritav viga, sest kõik arved ei ole näiteks 4ndaks kuupäevaks laekunud. Sellist projekti ei oska sageli aga vedada ei juht ega ka raamatupidaja, ent vajalik kompetents on kontrolleritel. „Raamatupidamisbüroo võiks aga sellist teenust kindlasti pakkuda. Kuigi selline projekt võib raamatupidajale peavalu tekitada, kindlustab ta endale kliendi väga pikaks ajaks,” soovitab Oolu.
Samuti võiks raamatupidaja soovitada kontoplaani ülevaatust. „Näiteks oleks juhile planeerimisel kindlasti informatiivsem IT-kulude lahku löömine: eraldi kontodel võiks olla IT-seadmete kulud, igakuised lepingulised kulud ning IT-arenduse või mingi muu projektiga seotud kulud. See info aitaks kindlasti juhil paremini eelarvestada.”
Lisaks soovitab Ilona Oolu igal endast lugupidaval raamatupidamisbürool välja reklaamida, et tal on koostööpartneriks vandeaudiitor ja/või kontroller. „Ei saa eeldada, et tavaraamatupidaja teab kõiki maksujuhtumeid ja tunneb ka rahvusvahelise maksustamise nüansse. Sestap tasub otsida koostööpartnereid, kelle kaudu vajalik kompetents ja usaldusväärsus enda ettevõttele lisada. Selle kaudu saad olla proaktiivne, initsiatiivikas ja tänapäevane – just see on see, mida ettevõtte juhid võiksid oodata.”
Teenuste tavapaketile võiks lisada veel maksukonsultatsiooni. „Raamatupidajal on ligipääs kliendi andmetele. Kui ta näeb, et ettevõte tegeleb palju impordi ja/või ekspordiga, võiks ta juhile selgitada, millised võimalused on maksude optimeerimiseks ja riskide maandamiseks. Juht ei ole igas asjas alati kõige targem ja maksunõu osatakse kõrgelt hinnata.”
Lisateenused võiksidki Oolu soovitusel olla maksutugi, (sise)audiitori ja kontrolleri teenused, omahinnaarvestus, kulukeskuste- ja kasumikeskustepõhised lisa-juhtimisaruanded. Kliendile tuleks näidata selgelt, milline on tema praegu saadav raport ja milline võiks olla täiendava infoga raport. „Ületa oma kliendi ootusi. Paku talle rohkem, kui ta küsida oskab. Ole proaktiivne ja samas professionaalne,” sõnastab Ilona Oolu lõpetuseks raamatupidaja ja raamatupidamisbüroo edu valemi.
www.allister.ee

Allikas: RAAMATUPIDAJA.EE - Raamatupidajat aitab edasi koostöö

MAKSUMÄÄRAD 2017. AASTAL

1/1/2017

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu on 180 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 236 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot (2016. aastal kehtinud 390 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
Näide
Töötaja, kelle isikukood algab numbritega 35312... või 45312…, makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2017 (vanaduspensioniiga on 63 aastat olenemata soost). Seoses vanaduspensioniea tõstmisega kui isikukood algab numbritega 35401… või 45401…, makse kinnipidamine lõpeb alates 01.05.2017 (vanaduspensioniiga 63 aastat 3 kuud olenemata soost).
Lugege veel.
Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014–2017 konkreetsele isikule rakenduva maksemäära saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2016. aasta keskel, siis II samba maksed (2% või 3%) tuli pidada kinni kuni 2016. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2017. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.

2016. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2017. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2017). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2016. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2016. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2016. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2017)
Töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 470 eurot kuus ja 2,78 eurot tunnis.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet

MAKSUMÄÄRAD 2016. AASTAL

1/1/2016

2016. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu on 170 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 390 eurot (2015. aastal kehtinud 355 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 128,70 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
Näide
Meessoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 35212..., makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2016 (vanaduspensioniiga on 63 aastat).
Naissoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 45301..., makse kinnipidamine lõpeb alates 01.02.2016 (vanaduspensioniiga on 63 aastat).
Lugege veel.
Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014–2017 konkreetsele isikule rakenduva maksemäära saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2015. aasta keskel, siis II samba maksed (2% või 3%) tuli pidada kinni kuni 2015. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2016. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.

2015. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2016. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2016). Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2015. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2015. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2015. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2016).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet