Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad. Lisainfo
0 Comments
  Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut. Eesmärgiga aidata Teil sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, anname siinkohal väikese ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitele, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.
Käibemaksumäärad Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad. Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1). Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse. Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 2). Majutusteenusega on tegemist juhtudel, kui tegemist on ruumide ajutiseks kasutamiseks ning tähtajaga mitte üle kolme kuu sõlmitud üürilepingutega (VÕS § 272 lg 4 p 1). Seega kui annate eluruumi kasutada erinevatele isikutele lühikesteks perioodideks, on tegemist 9% maksustatava majutusteenusega, kui aga leiate kliendi, kes soovib eluruumi kasutada üle 3 kuu, tuleb Teil kliendiga sõlmida eluruumi üürileping ning teenuse osutamisest tekib maksuvaba käive. Lisaks märgime, et majutusteenuse osutamisel tuleb isikud, kellele osutatakse majutusteenust, registreerida külastajakaardi alusel (turismiseaduse (TurS) § 24 lg 1). Külastajakaarte tuleb säilitada kaks aastat nende täitmise päevast arvates (TurS § 24 lg 6). Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena. Märgime, et äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) (vt lähemalt „Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta", täpsemalt muu tööandja vara kasutada andmisest punktis 3.5.2). Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 3). Sisendkäibemaksu mahaarvamine Peame vajalikuks selgitada ka seda, et eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3 „Sisendkäibemaksu mahaarvamine"). Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:
Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3.6 „Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine"). Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest. Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4). Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42) Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.3 „Maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kinnisasja kasutamisel maksuvaba käibe tarbeks"). Allikas: Maksu- ja Tolliamet Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult. Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates. Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult. Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit. Allikas: Maksu- ja Tolliamet  Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.
 Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust.
Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal. Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele. Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne. RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h). RL Raamatupidamine OÜ raamatupidaja Rita Jaanson kohta ilmunud Eesti Päevalehe lisas Oma Äri 31.10.2017 " Hea raamatupidaja näeb numbritest kaugemale." Tekst: Tiina Nuum https://issuu.com/epl.ee/docs/oma_ari_20171030/6  Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta. www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja   Maksu-ja tolliamet (MTA) hakkas sel nädalal välja saatma teavitusi äriühingutele, et tuletada meelde aasta algusest kehtima hakanud ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise tingimusi ning juhendada andmete deklareerimisel. Aasta alguses muutus firmaautode erakasutuse maksustamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning paljudel juhtudel ka odavamaks. Ettevõtjal tuleb otsustada, kas sõiduauto erakasutus on lubatud või mitte ning erisoodustuse maksustamine toimub juba vastavalt auto võimsusele. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal selle kohta maanteeameti registris vastav märge teha ning tagada, et sellest kinni peetakse. Veebruari maksudeklaratsioonide andmetel tasusid erisoodustust 6000 äriühingut. Samas pea 7700 äriühingul oli jäänud veebruaris erisoodustus deklareerimata, kuigi maanteeameti registris puudus märge, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluses. Seetõttu on MTA-l kavas lähinädalatel saata nendele ettevõtetele meeldetuletus, et maanteeameti registris märgitaks ära õige sõiduauto kasutamise kord või deklareeritaks erisoodustus. Samuti juhib maksuhaldur teavitustega tähelepanu nendele olukordadele, kus äriühingud on ettevõttele kuuluva sõiduauto ära müünud. MTA andmetel on eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses suurenenud juriidiliste isikute poolt sõiduautode võõrandamine. Samas näitab analüüs, et osad äriühingud on jätnud sõiduautode müügikäibe käibedeklaratsioonidel kajastamata. Kuna käibemaksuseaduse järgi on sõiduauto müük käibemaksuga maksustatav käive, siis on teavituse eesmärk tuletada meelde, et käive tuleb käibedeklaratsioonil deklareerida ning tasuda sellelt ka käibemaks. Lisaks tuleb jälgida seda, et kui sõiduauto müüakse ettevõttega seotud isikule, näiteks juhatuse liikmele või temaga seotud teisele äriühingule, siis peab tehingu summa vastama ka turuväärtusele. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud füüsilise isikuga turuhinnast soodsamatel tingimustel, siis käsitletakse maksuseaduste alusel seda erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud teise äriühinguga ja hind erineb turuväärtusest, siis maksustatakse tehingu hinna ja turuväärtuse vahe tulumaksuga. MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Kaia Kollo sõnul ei tähenda teavituse saamine automaatselt, et oleks maksustamise tingimusi rikutud. „Meie eesmärk on nende teavituste abil tuletada ettevõtjatele muutunud korda meelde, et aasta esimeste kuude jooksul andmed paika saada. Kui näeme oma analüüsi põhjal, et meile jääb jätkuvalt küsitavusi sõiduautodega tehtud tehingute või erisoodustuse deklareerimisel, siis hiljem pöördume vajadusel ettevõtjate poole juba konkreetsemate küsimustega, et ettevõtja poolt esitatud andmetest paremini aru saada ja vajadusel teda nõustada,“ lisas Kollo. to edit. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet  Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist lihtsa ja mugava ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest. Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, siis saadab amet selle kohta automaatse teavituse. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. „Minu sissetulekud“ nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt. „Lisaks ülevaate saamisele hakkame seoses maksuvaba tulu arvestusega vajadusel ka teavitusi saatma. Soovitame tänavu tuludeklaratsiooni täitmisel seetõttu ühtlasi ka oma meiliaadressi ning mobiiltelefoni numbri üle vaadata, et saaksime neid vajadusel teavituste saatmiseks kasutada,“ ütles Liivamägi. MTA hakkab inimestele kuvama ja saatma kolme erinevat hoiatust: • kui maksuvaba tulu on arvestatud rohkem kui ühest kohast (välja arvatud sotsiaalkindlustusametist saadud hüvitiste puhul); • kui ühes kuus on arvestatud ettenähtust rohkem maksuvaba tulu (võimalik juhul, kui on kaks või enam väljamakse tegijat); • kui aasta keskel on aastane maksuvaba tulu juba ära kasutatud. Oluline on aga arvestada, et MTA hakkab teavitusi tegema vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. „Ehk et kuigi palgatulu põhjal võib aasta jooksul olla kõik õigesti arvesse võetud, siis täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta,“ selgitas Liivamägi. Teavitusi saadab amet ainult meiliga või SMS-iga, posti teel teavitusi ei saadeta. Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot. Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811 Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet  |
KONTAKTPaadi tee 3, Viimsi
Viimsi Äritare |
MOBIIL |
|