 Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust.
Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal. Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele. Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne. RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h).
0 Comments
RL Raamatupidamine OÜ raamatupidaja Rita Jaanson kohta ilmunud Eesti Päevalehe lisas Oma Äri 31.10.2017 " Hea raamatupidaja näeb numbritest kaugemale." Tekst: Tiina Nuum https://issuu.com/epl.ee/docs/oma_ari_20171030/6  Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta. www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja   Maksu-ja tolliamet (MTA) hakkas sel nädalal välja saatma teavitusi äriühingutele, et tuletada meelde aasta algusest kehtima hakanud ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise tingimusi ning juhendada andmete deklareerimisel. Aasta alguses muutus firmaautode erakasutuse maksustamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning paljudel juhtudel ka odavamaks. Ettevõtjal tuleb otsustada, kas sõiduauto erakasutus on lubatud või mitte ning erisoodustuse maksustamine toimub juba vastavalt auto võimsusele. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal selle kohta maanteeameti registris vastav märge teha ning tagada, et sellest kinni peetakse. Veebruari maksudeklaratsioonide andmetel tasusid erisoodustust 6000 äriühingut. Samas pea 7700 äriühingul oli jäänud veebruaris erisoodustus deklareerimata, kuigi maanteeameti registris puudus märge, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluses. Seetõttu on MTA-l kavas lähinädalatel saata nendele ettevõtetele meeldetuletus, et maanteeameti registris märgitaks ära õige sõiduauto kasutamise kord või deklareeritaks erisoodustus. Samuti juhib maksuhaldur teavitustega tähelepanu nendele olukordadele, kus äriühingud on ettevõttele kuuluva sõiduauto ära müünud. MTA andmetel on eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses suurenenud juriidiliste isikute poolt sõiduautode võõrandamine. Samas näitab analüüs, et osad äriühingud on jätnud sõiduautode müügikäibe käibedeklaratsioonidel kajastamata. Kuna käibemaksuseaduse järgi on sõiduauto müük käibemaksuga maksustatav käive, siis on teavituse eesmärk tuletada meelde, et käive tuleb käibedeklaratsioonil deklareerida ning tasuda sellelt ka käibemaks. Lisaks tuleb jälgida seda, et kui sõiduauto müüakse ettevõttega seotud isikule, näiteks juhatuse liikmele või temaga seotud teisele äriühingule, siis peab tehingu summa vastama ka turuväärtusele. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud füüsilise isikuga turuhinnast soodsamatel tingimustel, siis käsitletakse maksuseaduste alusel seda erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud teise äriühinguga ja hind erineb turuväärtusest, siis maksustatakse tehingu hinna ja turuväärtuse vahe tulumaksuga. MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Kaia Kollo sõnul ei tähenda teavituse saamine automaatselt, et oleks maksustamise tingimusi rikutud. „Meie eesmärk on nende teavituste abil tuletada ettevõtjatele muutunud korda meelde, et aasta esimeste kuude jooksul andmed paika saada. Kui näeme oma analüüsi põhjal, et meile jääb jätkuvalt küsitavusi sõiduautodega tehtud tehingute või erisoodustuse deklareerimisel, siis hiljem pöördume vajadusel ettevõtjate poole juba konkreetsemate küsimustega, et ettevõtja poolt esitatud andmetest paremini aru saada ja vajadusel teda nõustada,“ lisas Kollo. to edit. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet  Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist lihtsa ja mugava ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest. Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, siis saadab amet selle kohta automaatse teavituse. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. „Minu sissetulekud“ nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt. „Lisaks ülevaate saamisele hakkame seoses maksuvaba tulu arvestusega vajadusel ka teavitusi saatma. Soovitame tänavu tuludeklaratsiooni täitmisel seetõttu ühtlasi ka oma meiliaadressi ning mobiiltelefoni numbri üle vaadata, et saaksime neid vajadusel teavituste saatmiseks kasutada,“ ütles Liivamägi. MTA hakkab inimestele kuvama ja saatma kolme erinevat hoiatust: • kui maksuvaba tulu on arvestatud rohkem kui ühest kohast (välja arvatud sotsiaalkindlustusametist saadud hüvitiste puhul); • kui ühes kuus on arvestatud ettenähtust rohkem maksuvaba tulu (võimalik juhul, kui on kaks või enam väljamakse tegijat); • kui aasta keskel on aastane maksuvaba tulu juba ära kasutatud. Oluline on aga arvestada, et MTA hakkab teavitusi tegema vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. „Ehk et kuigi palgatulu põhjal võib aasta jooksul olla kõik õigesti arvesse võetud, siis täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta,“ selgitas Liivamägi. Teavitusi saadab amet ainult meiliga või SMS-iga, posti teel teavitusi ei saadeta. Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot. Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811 Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet   Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.
Töötaja on:
Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele. Tervise- ja spordikulud Maksuvabad tervise edendamise kulud on:
Silmas peab pidama, et:
Näited
Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud. Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele. Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi. Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Näiteks mittetulundusühingu poolt korraldatavad erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir) ei kuulu avalike rahvaürituste alla. Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse. Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:
Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud. Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad. Näide Spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal). Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi. Juhime tähelepanu, et erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad. Näide Tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot. Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata. Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused Vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks jne on maksuvabad ka kulutused taastusravi teenusele (sh taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused). Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus. Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus. Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris. Näide Taastusarst on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastusraviteenuste vajaduseks füsioteraapia. Füsioterapeut omab kutsetunnistust. Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses. Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi Haigekassast osta. Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:
Näide Tööandja sõlmib Haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär). Maksusoodustuse arvestus Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul. Näited
Deklareerimine Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel. Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid. 1. veebruaril 2019 esitakse esimene deklaratsioon 2018. aastal kaetud või hüvitatud maksuvabade tervise edendamise kulude kohta. Deklaratsiooni vormi on võimalik täita aasta kohta. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil. Näide Osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt. Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita. Maksukohustus Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt. Näide Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Allikas: Maksu- ja Tolliamet
 Ilona Oolu, RL Raamatupidamine OÜ äri- ja finantskontroller, kirjutab raamatupidajate karjäärivõimalustest. Huvitav lugemine raamatupidajatele. Alati on, kuhu poole liikuda. Võibolla just see artikkel annab sulle uue idee.!? 😏 Ambitsioonikas raamatupidaja võib alati edasi ja ümber õppida - näiteks finantskontrolleriks. Kes on juba pikemat aega raamatupidajana ametis olnud, võib ühel hetkel soovida oma valdkonnas veidi pikema sammu astuda ja järgmisele tasandile liikuda. Ent kuhu ja kuidas? Üks võimalikest perspektiividest on finantskontrolleri tasand. Pikaajalise finantstaustaga ettevõtja ja finantskontroller Ilona Oolu ütleb, et inimesi on üldjoontes kahte sorti - ühed on rohkem ettevaatavad ja neile meeldib tegeleda protsesside parendusega, otsida (loogika)vigu raportites, eelarvestada, arutleda, analüüsida, suhelda inimestega ning otsustada,“ alustab Ilona, kelle sõnul valivat seda tüüpi inimesed enamjaolt finants- ja ärikontrolleri, (finants)analüütiku või finantsjuhi ameti. „Neis ametites eeldatakse alati majandusalast kõrgharidust,“ täpsustab ta. Teist tüüpi inimesed on Ilona sõnutsi aga need, kellele meeldivad konkreetsemad tööülesanded, piiritletud teemavalik ning kellele on esmatähtis, et kell viis saab oma tööpäeva rahulikult lõpetada ja on selgelt ette teada, mis homne päev toob. „Seda tüüpi inimesed valivad tihti (pea)raamatupidaja ja audiitori elukutse. Raamatupidajatele ja audiitoritele on tähtis, et finantsandmete hetkeseis ja ajalugu oleks korras - nad ei saa enne rahu, kui deebet ja kreedit võrduvad,“ jätkab ta. Kontrollingus seevastu aktsepteeritakse Ilona sõnul juhtimisviga perioodi raamatupidamisandmetes. „Näiteks kui soovitakse periood sulgeda juba 4ndal kuupäeval, siis on ju selge, et antud perioodi andmed ei ole 100% õiged. Erinevus hinnangulise ja tegeliku tulemuse vahel on juhtimisviga ning tihti on kuni 5% erinevus lubatud,“ selgitab ta. Kui raamatupidamises tihti ka spetsialiseerutakse, siis kontrollingus ei ole see Ilona sõnul võimalik. „Kontrolling haarab kogu ettevõtte finantssüsteemi ning äriprotsesse,“ sõnab ta ja toob suurima erinevusena finants- ja ärikontrolleri vahel välja asjaolu, et ärikontrolleri vastutada on lisaks ka kogu ettevõtte äriprotsesside parendus ning ta on kaasatud ettevõtte strateegilisse äriplaneerimisse. „Finantskontrolleri vastutus piirdub aga finantsprotsessidega,“ lisab ta. Ilona nendib, et finantskontroller ei saa tänases ajas hakkama ilma raamatupidamisalaste baasteadmisteta ja seega tuleks töökogemus siin ülimalt kasuks. See, kas raamatupidajast kasvatakse edasi kontrolleriks on Ilona arvates ainult inimese enda soovi taga. „Kui inimesele imponeerivad rohkem muutlikumad tööülesanded, kus võib olla mitu lahendusvarianti, ja kus on kindlasti rohkem suhtlust, siis tasuks kaaluda liikumist raamatupidamisest kontrollingusse,“ julgustab Ilona raamatupidajaid end sel moel analüüsima. Allikas: raamatupidaja.ee- Raamatupidaja karjäärivõimalused  RL Raamatupidamine OÜ koostööpartner Ilona Oolu ettevõttest Allister OÜ annab nõu, kuidas raamatupidamisbürood saaksid ettevõtte juhtidele lisandväärtust pakkuda. Raamatupidamisteenuse pakkumine on Eestis kasvav trend. Millist lisandväärtust võiks ettevõtte juht raamatupidamisteenust sisse ostes raamatupidajalt oodata? Ilona kirjutab sellest oma alljärgnevas artiklis.
🎉🎉Samuti on mul hea meel teatada, et Eesti parim äri- ja finantskontroller Ilona Oolu, on liitunud RL Raamatupidamine OÜ toreda seltskonnaga. Oleme oma valikuga väga rahul !!! Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu esineb ka konverentsil Raamatupidajate päev 2017- KOOSTÖÖ. Loe lisaks SIIT. Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juhi Ilona Oolu arvates peaks raamatupidajad otsima teenuse pakkumisel enda kõrvale kompetentsed koostööpartnerid, kes aitaks ettevõtete juhtidele lisandväärtust pakkuda. Millised need lisandväärtused aga on ja millisel tasemel on üldse koostöö juhtide ja raamatupidajate vahel? EASi 2015. aastal tehtud juhtimisvaldkonna uuringust selgus, et Eesti juhtide finantsteadlikkus on suhteliselt madal. Ühelt poolt ei kasutata otsustamisel raamatupidamisinfot põhjendusega, et see on ajalugu, teisalt pole paljudel ka kavandamisel ja prognoosimisel süsteemset lähenemist. Üldistatult võiks spetsialistide kaasamine olla samuti parem. Raamatupidajad ja raamatupidamisbürood vaatavad sageli juhtide või klientide poole ootusega, et nemad algataksid mingi muudatuse või küsiks midagi uut. Juhid omakorda ootavad, et raamatupidaja või büroo pakuks midagi välja või esitaks andmeid uutmoodi. Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu arvab, et parima tulemuse annab ikkagi koostöö. Äri- ja finantskontrollerina töötanud Oolul on kogemusi nii kliendi kui ka raamatupidaja poole pealt, sestap peaks tema arvates suhe raamatupidaja ja juhi vahel olema niivõrd usalduslik, et juht julgeks küsida ka rumalaid küsimusi ja vastupidi. „Kui juht on oma ametis olnud juba kaua, ei söandagi ta enam raamatupidajalt küsida, et kuidas meil selle omahinna arvestusega lood on või millised on meie amordimäärad. Raamatupidaja tunneb aga, et tema tulemust mõõdetakse selle järgi, kas palgad on õigel ajal arvestatud, deklaratsioonid ja aastaaruanne esitatud. Keegi ei mõõda raamatupidaja tulemusi selle järgi, milliseid uuendusi ta teeb,” selgitab Oolu ja lisab, et kui juht ootab initsiatiivikust, palkab ta pigem finantsjuhi või kontrolleri. Raamatupidamisaruannete puhul on samuti olulised tasakaal ja koostöö. Üha rohkem rõhutatakse, et raamatupidaja peab oskama finantsandmeid tõlgendada ja juhile arusaadavasse vormi panna. Siin tuleks aga kindlasti juba eelnevalt kokku leppida, millist infot, millises vormis ja kui sagedasti on vaja. Ühtlasi tuleks läbi mõelda, kust lõpevad ühe ametirolli piirid ja algavad teise omad. „Kontrollerina juhin alati aruannetes erisustele tähelepanu ja ennetan küsimusi. Raamatupidajalt on seda aga ehk liiga palju nõutud.” Teenusepakkumine on kasvav trend Ilona Oolu arvates võib näitlikult paralleele tuua raamatupidamis- ja toitlustusteenuse vahel. „Kui kliendil on soov ainult kõht täis saada ning hind on oluline, valib ta enamjaolt söökla või kohviku. Juhul kui osatakse hinnata ka lisandväärtust: mugavust, klienditeenindust, maitseelamust, läheb klient restorani.” Raamatupidamine liigubki üha enam teenusepakkumise suunas ning Eestiski on palju neid raamatupidajaid, kes on palgatöö vahetanud enda ettevõtte vastu või siis teevad õhtuti lisaks mõne väikeettevõtte raamatupidamist. Üldised suunad on arvestusalal nii maailmas kui ka Eestis väikeste erisustega samad. Ilona Oolu toob välja viis põhitrendi.
Parema teenuseni viivad pisiparendused ja head koostööpartnerid Kui raamatupidamisinfo muutub analüütiliseks, saab juht seda kasutada tuleviku planeerimisel. Oolu toob näite, kuidas üks väike muudatus võib suurt pilti paremaks muuta: „Kui kuu suletakse pärast käibedeklaratsiooni esitamist, 21. kuupäeval, on juhi jaoks info juba kolm nädalat vana. Kui kuu sulgeda hiljemalt 4ndal kuupäeval, on info värske ja kasutatav. Varasem kuu sulgemine võiks olla teenusepakkuja jaoks üks turueeliseid. See initsiatiiv võikski tulla raamatupidajatelt.” Varasemaks kuu sulgemiseks on aga vaja spetsiaalseid tehnilisi meetodeid, samuti peab olema määratud aktsepteeritav viga, sest kõik arved ei ole näiteks 4ndaks kuupäevaks laekunud. Sellist projekti ei oska sageli aga vedada ei juht ega ka raamatupidaja, ent vajalik kompetents on kontrolleritel. „Raamatupidamisbüroo võiks aga sellist teenust kindlasti pakkuda. Kuigi selline projekt võib raamatupidajale peavalu tekitada, kindlustab ta endale kliendi väga pikaks ajaks,” soovitab Oolu. Samuti võiks raamatupidaja soovitada kontoplaani ülevaatust. „Näiteks oleks juhile planeerimisel kindlasti informatiivsem IT-kulude lahku löömine: eraldi kontodel võiks olla IT-seadmete kulud, igakuised lepingulised kulud ning IT-arenduse või mingi muu projektiga seotud kulud. See info aitaks kindlasti juhil paremini eelarvestada.” Lisaks soovitab Ilona Oolu igal endast lugupidaval raamatupidamisbürool välja reklaamida, et tal on koostööpartneriks vandeaudiitor ja/või kontroller. „Ei saa eeldada, et tavaraamatupidaja teab kõiki maksujuhtumeid ja tunneb ka rahvusvahelise maksustamise nüansse. Sestap tasub otsida koostööpartnereid, kelle kaudu vajalik kompetents ja usaldusväärsus enda ettevõttele lisada. Selle kaudu saad olla proaktiivne, initsiatiivikas ja tänapäevane – just see on see, mida ettevõtte juhid võiksid oodata.” Teenuste tavapaketile võiks lisada veel maksukonsultatsiooni. „Raamatupidajal on ligipääs kliendi andmetele. Kui ta näeb, et ettevõte tegeleb palju impordi ja/või ekspordiga, võiks ta juhile selgitada, millised võimalused on maksude optimeerimiseks ja riskide maandamiseks. Juht ei ole igas asjas alati kõige targem ja maksunõu osatakse kõrgelt hinnata.” Lisateenused võiksidki Oolu soovitusel olla maksutugi, (sise)audiitori ja kontrolleri teenused, omahinnaarvestus, kulukeskuste- ja kasumikeskustepõhised lisa-juhtimisaruanded. Kliendile tuleks näidata selgelt, milline on tema praegu saadav raport ja milline võiks olla täiendava infoga raport. „Ületa oma kliendi ootusi. Paku talle rohkem, kui ta küsida oskab. Ole proaktiivne ja samas professionaalne,” sõnastab Ilona Oolu lõpetuseks raamatupidaja ja raamatupidamisbüroo edu valemi. www.allister.ee Allikas: RAAMATUPIDAJA.EE - Raamatupidajat aitab edasi koostöö |
KONTAKTPaadi tee 3, Viimsi
Viimsi Äritare |
MOBIIL |
|