RL RAAMATUPIDAMINE OÜ
  • Avaleht
  • Teenused
  • Hinnad
  • Kontakt
  • Blogi
  • KKK

Maksumäärad 2021. aastal

29/12/2020

0 Comments

 
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu arvestamine
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (2020. aastal kehtinud 540 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. 
  • Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustuse algus- või lõppkuupäeva saab kontrollida Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga.
    • Alates 01.12.2020 tehtud väljamaksetelt peatus 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avalduse. 2% makse kinnipidamine peatub ajutiselt 01.12.2020–31.08.2021.
    • Alates 01.01.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine pensioniikka jõudnud töötajate puhul, kellel algasid kogumispensioni väljamaksed 2020. aastal. Vanaduspensioniea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi üldistel alustel.
    • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 2020. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avaldust).
    • Alates 01.09.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2021. aasta jaanuarist kuni märtsini II sambast lahkumise avalduse. Seoses sellega tuleb raamatupidajatel Pensionikeskuse liitumiskontrollist 2021. aasta augustis üle kontrollida kõik oma töötajad, et teha kindlaks, kellel alates septembrist teise samba makset kinni pidada ja kellel mitte.
    • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 1970.–1982. aastal sündinud töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta jaanuarist kuni novembrini II sambaga vabatahtlikult liitumise avalduse.
      Lisainfo: Kogumispensioni II samba ümberkorraldused
  • 2020. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2021. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 584 eurolt ehk 192,72 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2021). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2020. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2020. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2020. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2021).
  • Töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Picture
0 Comments

Tööandjad jõudsid riigiga kokkuleppele alustada haiguslehtede hüvitamist alates teisest päevast

5/11/2020

0 Comments

 
Picture
Sotsiaalministeerium ja tööandjate keskliit jõudsid kokkuleppele haiguspäevade hüvitamise uues skeemis, mis kehtib kaks aastat.
Hetkel on haiguslehe kolm esimest päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast riik.
Uue korra alusel jääb tööandja kanda teine kuni viies päev.
Sellega püütakse vältida olukorda, kus töötaja läheb haigena tööle, et mitte rahas kaotada.

Loe lähemalt:
 www.err.ee/1154715/kokkulepe-haiguspaevade-huvitamise-uue-skeemi-osas-kehtib-kaks-aastat

0 Comments

Annetuste maksustamine

22/10/2020

0 Comments

 
Picture
Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.

Järgnevalt on kirjeldatud enimlevinumaid viise annetamiseks koos maksuaspektidega.
1. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega isikud).
Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:
  • 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (ehk sisuliselt 3% „palgafondist”) või
  • 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.
Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa tulumaksuga, mille määr on 20/80.

2. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, või muule juriidilisele isikule.
Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80.

3. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana.
Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega isikule.
Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”.

4. Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele.
Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast.

5. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks.
Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast.

6. Sularahaannetused kogumiskastides.
Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust.
Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.
Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes.

7. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega").
Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena. Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda.

8. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele.
Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale.
Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks.

Enne annetuse tegemist on teil võimalik päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud.


​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

0 Comments

Klient küsib: Ettevõte A on võlgu ettevõttele B ning ei ole võimeline nende arvete eest tasuma. Kuidas tuleks nende arvetega edasi käituda raamatupidamislikult, kui ettevõte hindab, et ei saagi sealt raha kätte?  Millised kanded teha?

3/9/2020

0 Comments

 

Picture
​Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel
b) summade otsene mahakandmine
Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke.
Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine.
Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend:
D kulu ebatõenäolisest laekumisest  (kontreetse arve summa)
K nõuded ostjate vastu  (kontreetse arve summa).

Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada.  Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande  alusdokumentidena.

Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga.

Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus"

0 Comments

Teise pensionisamba sissemaksete ajutine peatamine 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021

1/7/2020

0 Comments

 
Picture

1. Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed (SMS § 13 lõiked 19–22)
Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud – nendel pensioni II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed automaatselt 1. juulist 2020 ei peatu ja need jätkuvad tavapärases korras. Kuid nad saavad soovi korral II samba maksed nii 4% kui ka 2% peatada 1. detsembrist, kui esitavad 2020. a oktoobris avalduse maksete mitte tegemiseks (vt punkti 2).
Tööandja jaoks maksudeklaratsioonil TSD sotsiaalmaksu deklareerimisel ja tasumisel ei muutu seoses sotsiaalmaksu kogumispensioni osa peatamisega midagi, tööandja deklareerib ja tasub sotsiaalmaksu tavakorras, kõik vajalikud toimingud teostab Maksu- ja Tolliamet ise.
2. Kogumispensioni maksete (2%) peatamine soovi korral alates 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 (KoPS § 673)
2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb neil 2020. a oktoobris esitada kontohaldurile või registripidajale internetipangas, pangakontoris või Pensionikeskuse kodulehe kaudu maksete mitte tegemise avaldus. Avalduse alusel peatub 2% makse tasumine 2020. a detsembrist kuni 2021. a 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960: kui nad esitavad avalduse maksete mitte tegemiseks, siis peatub neil ka 4% maksmine.
Tööandja peab alates 1. novembrist 2020 kontrollima oma töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamise peatamist või jätkamist. Kui töötaja on esitanud avalduse kogumipensioni maksete peatamisest, siis maksudeklaratsioonidel TSD 2020. a detsembri kohta kuni 2021. a augusti kohta ei tohi selle töötaja kogumispensioni makset deklareerida. Kui töötaja ei ole avaldust esitanud, siis jätkatakse kinnipeetud kogumispensioni makse deklareerimist tavakorras.
Samuti ei tasu avalduse esitanud isik kogumispensioni makset ettevõtluskontole laekunud tulust.
Avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja ei tasu kogumispensioni makset oma 1/12-lt 2020. aastal saadud ettevõtlustulult.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

0 Comments

Käibemaksukohustuslane- kes peavad olema ja miks mõned on vabatahtlikult?

1/6/2020

0 Comments

 
Picture
​Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.

​
Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:
  1.  Kellele ettevõte müüb oma kaupa või teenus, kas käibemaksukohustuslasest ettevõttele või hoopis eraisikule?
  2. Milliste hindadega müüvad teenust või kaupa konkureerivad ettevõtted?       Käibemaksukohustuslasest ettevõte lisab hinnale 20%. Kui klientideks on eraisikud, saab ettevõte käibemaksukohustuslaseks olemata pakkuda klientidele konkurentidest odavamat hinda. See võib muutuda oluliseks tiheda konkurentsiga tegevusvaldkonnas alustavale ettevõttele äri käima lükkamisel.
  3. Kui suures summas on ettevõttel ostuarveid võrreldes müügiarvetega? Käibemaksukohustuslane saab ostuarvetel oleva käibemaksu tasaarveldada müügiarvetel oleva käibemaksuga. Kui ostukäibemaks on suurem kui müügikäibemaks, saab ületava summa jätta maksuametis ettemaksukontole või taotleda maksuametilt maksu kandmist ettevõtte pangakontole.
  4. Kas ettevõte tegeleb kauba impordiga?
  5. Kas ettevõte soetab kaupa teisest liikmesriigist rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas?
  6. Kas ettevõte saab teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt?                                Kahe viimase punkti puhul tekib kohustus hakata piiratud käibemaksukohustuslaseks. See tähendab ostuhinnale lisanduvat 20%-list käibemaksu, mida käibemaksukohustuslane saab sisendkäibemaksuna tagasi arvata, kuid mittekäibemaksukohustuslane mitte.

Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused.
Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist. 

 
0 Comments

Maksumäärad 2020. aastal

19/12/2019

0 Comments

 
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot  ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot (2019. aastal kehtinud 500 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. 
  • Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
  • Töötasu alammäär 2020. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.
Picture
0 Comments

Kuidas muutub tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik

26/9/2019

0 Comments

 
Picture
!!! Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kahepoolset tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingut.
  1. Kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik, siis Eesti residendist äriühingule kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1¹ punktis 3 sätestatud dividendi maksuvabastus eeldusel, et:
    • dividendi saanud ja edasimaksval Eesti äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus ning
    • dividendilt on Ühendkuningriigis tulumaks kinnipeetud või dividendi aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
    Seega peab olema tõendatud kasumi maksustamine Ühendkuningriigis.
    Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas dividendi maksuvabastuseks, kui dividend saadi Ühendkuningriigi äriühingult ning oli vähemalt 10% suurune osalus. Tõendit kasumi maksustamise kohta ei olnud vaja esitada. (TuMS § 50 lg 1¹ p 1)
  2. Samuti on Eesti residendist äriühingu Ühendkuningriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum Eestis maksuvaba vaid juhul, kui püsiva tegevuskoha kasum on Ühendkuningriigis tulumaksuga maksustatud (TuMS § 50 lg 11 p 4).

    Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas maksuvabastuseks, et kasum oli Ühendkuningriigis püsivale tegevuskohale omistatud (TuMS § 50 lg 1¹ p 2).

  3. Ühendkuningriigi maksuresidendile makstav litsentsitasu kuulub deklareerimisele ning maksulepingu soodustusi saab kohaldada Ühendkuningriigi residentsuse tõendi esitamisel.

    Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kohaldus Ühendkuningriigi maksuresidendile seotud isikute korral litsentsitasu maksuvabastus (TuMS § 31 lg 4).

  4. Ühendkuningriigi maksuresidendist füüsiline isik ei saa esitada Eesti residendi tuludeklaratsiooni Eesti residendile ettenähtud maksusoodustuste (maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse korral, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) kohaldamiseks Eesti tulu maksustamisel ega anda maksusoodustusi üle abikaasale.

Juhul kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 883/2004 kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid lõpetavad selles riigis kehtivuse, see tähendab et:
  1. ELi õigus sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei laiene enam Ühendkuningriigiresidentidele, kes tulevad Eestisse töötamise eesmärgil, siis sellest hetkest kehtib nende suhtes Eesti siseriiklik õigus ehk sotsiaalmaksuseadus ja töötuskindlustuse seadus. Ühendkuningriigi residendile Eestis töö tegemise või teenuse osutamise eest makstav tasu on sellisel korral maksustatav eranditeta Eestis ning ELi õigusega kehtestatud topeltmaksustamise vältimist ei toimu. Kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidust kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse tööle tulnud isikute korral ühes riigis kindlustuse põhimõte ja A1 sertifikaatide alusel maksustamine vaid ühes riigis.

  2. Eesti tööandjad, kes lähetavad oma Eesti residendist töötajad Ühendkuningriiki tööle, peavad maksma nende tasudelt sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed Eestis (juhul kui isiku maksuresidentsus ei muutu), olenemata sellest, kas on see tasu ka Ühendkuningriigis maksustatav või mitte.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
​
0 Comments

Kuidas muutub käibemaksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik

23/9/2019

0 Comments

 
Picture
Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ta on alates Euroopa Liidust lahkumise päevale järgnevast päevast käibemaksuga maksustamisel nn kolmas riik (ühenduseväline riik). Käibemaksuseaduse rakendamisel tähendab see järgmist.
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevale isikule, siis ei ole enam oluline, kas teenuse saaja on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte – teenuste osutamisel ükskõik millisele ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, kui rakendub nn põhireegel (käive loetakse tekkinuks saaja riigis sõltumata selle tegeliku osutamise riigist), on see Eesti maksukohustuslase jaoks 0%-lise käibemaksuga maksustatav teenus.
    Erinevus võrreldes praeguse olukorraga: 0%-lise määraga teenus ühendusevälise riigi isikule deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni (edaspidi KMD) real 3, seda ei deklareerita KMD real 3.1 ega ka ühendusesisese käibe aruandel (vormil VD).
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane saab Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult teenuseid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis pöördmaksustamise põhimõttel, siis pärast Brexitit deklareeritakse teenuse maksustatav väärtus KMD-l informatiivsel real 7, mitte 6.
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis tuleb muudatus nende mittemateriaalsete teenuste osas, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 – selliste teenuste (sealhulgas elektroonilise side teenuste ja elektrooniliste teenuste – edaspidi digiteenused) osutamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule on 0%-lise käibemaksuga käive, mis deklareeritakse KMD real 3.
    Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule osutades maksustatakse muu mittemateriaalne teenus 20%-lise määraga ja deklareeritakse KMD real 1 ning digiteenuste maksustamisel rakendub erikord.
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki, siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.
    Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.
    Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-freemüük).
  • Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted. Vt ka „Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga".
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu.
    Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.
  • Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatudmäärama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.
  • Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).

Allikas
: Maksu- ja Tolliamet
0 Comments

Nullidega TSD-deklaratsioonide esitamine alates 01. juunist 2019

10/6/2019

0 Comments

 
Alates 1. juunist ei ole käibemaksukohustuslasest äriühingul kohustust esitada maksudeklaratsioone TSD, kui äriühingul ei ole olnud väljamakseid.
Seega ei pea 2019. aasta maikuu eest ja edaspidi nullidega TSDsid enam esitama. 
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Picture
0 Comments
<<Previous

    Teemad

    All
    1. Juhtimine
    2. Maksud
    3. Personal
    #Coach Helen Rohumaa- Ettevõtte Kütus
    #Hea Raamatupidaja Näeb Numbritest Kaugemale
    #Kuidas Deklareerida Firmaautosid
    #Kuidas Eristada Tasusid?
    #Kuidas Toimub Firma Käibemaksukohuslasena Registreerimine?
    #Maksumäärad 2016.aastal
    #Maksumäärad 2017.aastal
    #Maksumäärad 2018.aastal
    #Maksumäärad 2019. Aastal
    #Maksumäärad 2020. Aastal
    #Maksusoodustus Tervise- Ja Spordikuludele Alates 1.01.2018
    #Maksuvaba Tulu 2018
    #Maksuvaba Tulu Kasutamine
    #Raamatupidajad Lenne-Ann Ja Signe
    #Raamatupidaja Karjäärivõimalused
    #Raamatupidajat Aitab Edasi Koostöö

MEELDIVAT KOOSTÖÖD OODATES

KONTAKT 

Paadi tee 3, Viimsi
​Viimsi Äritare

MOBIIL

+372 52 29 191

Email

info@rlraamatupidamine.ee
  • Avaleht
  • Teenused
  • Hinnad
  • Kontakt
  • Blogi
  • KKK