Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 5,31 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 886 eurot. Alates Töötasu alammäär Töötasu alammäär kuus Alus tunnistäistööaja korral 01.01.2025 5,31 eurot 886 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 87 01.01.2024 4,86 eurot 820 eurot Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113 01.01.2023 4,30 eurot 725 eurot Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124 01.01.2022 3,86 eurot 654 eurot Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 01.01.2021 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 01.01.2020 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 01.01.2019 3,21 eurot 540 eurot Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 01.01.2018 2,97 eurot 500 eurot Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81 01.01.2008 27 krooni 4350 krooni Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 01.01.2007 21 krooni ja 50 senti 3600 krooni Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273 01.01.2006 17 krooni ja 80 senti 3000 krooni Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 328 01.01.2005 15 krooni ja 90 senti 2690 krooni Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a määrus nr 374 01.01.2004 14 krooni ja 60 senti 2480 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323 01.01.2003 12 krooni ja 90 senti 2160 krooni Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366 01.01.2002 10 krooni ja 95 senti 1850 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396 01.01.2001 9 krooni ja 40 senti 1600 krooni Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428 01.01.2000 8 krooni ja 25 senti 1400 krooni Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrus nr 360 01.01.1999 7 krooni ja 35 senti 1250 krooni Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määrus nr 270 01.01.1998 6 krooni ja 50 senti 1100 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrus nr 245 01.02.1997 5 krooni 845 krooni Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a määrus nr 52 01.01.1996 4 krooni 680 krooni Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a määrus nr 14
0 Comments
Alates 1. jaanuarist 2025 saavad teise samba pensionikogujad võimaluse suurendada oma kogumispensioni makse määra, tõstes selle 2%-lt kuni 4%-le või 6%-le. See muudatus on eriti oluline neile, kelle kogumine on mingil põhjusel peatatud, näiteks neile, kes on sambast lahkunud ja soovivad tulevikus taas liituda.
Kuidas toimib makse määra muutmine?Makse määra muutmiseks tuleb esitada avaldus pensioniregistri pidajale või oma pankadele (LHV, Luminor, SEB, Swedbank, Tuleva Fondid). Avaldusi hakatakse vastu võtma alates 1. jaanuarist 2024 kuni 30. novembrini 2024. Oluline on märkida, et määr jääb kehtima seni, kuni uus avaldus esitatakse. Makse määr muutub alati 1. jaanuarist, mistõttu on oluline jälgida, et avaldus laekuks enne 30. novembrit. Kui avaldus esitatakse detsembris, hakkab uus makse määr kehtima ülejärgmisel aastal. Makse määra kehtivus ja kontrollVaikimisi jääb kehtima senine 2% makse määr. Kui pensionikogujal on mitu tööandjat, rakendub sama määr kõigis organisatsioonides. Tööandjad saavad jälgida makse määra Pensionikeskuse kodulehelt. FIE-de erisusedFüüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) puhul kehtivad samasugused makse määra muutmise võimalused. FIE-d peavad samuti esitama avalduse ja maksma tasu kord aastas, mis arvutatakse Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt vastavalt deklareeritud sissetulekule. KokkuvõteMakse määra tõstmine on oluline võimalus pensionikogujatele, et kasvatada oma tulevasi pensionisääste. Soovitatav on jälgida tähtaegu ning hinnata oma võimalusi, et tagada endale maksimaalselt soodne pensioniplaan. Alates 2024. aastast on kõikidel teise sambaga liitunud isikutel võimalik oma valikuid teha ja sääste tõhusamalt kasvatada. Lisainfo: Maksu- ja Tolliamet 2025 muutused
Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 avaneb uues vahekaardis maksab tööandja haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Täpsema info töövõimetushüvitiste kohta avaneb uues vahekaardis leiate Tervisekassa kodulehel. Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1 avaneb uues vahekaardis), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba. SotsiaalmaksTööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis, TKindlS § 40 lg 2 p 4 avaneb uues vahekaardis, KoPS § 7 lg 2 avaneb uues vahekaardis).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse avaneb uues vahekaardis kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses. Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel. Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega. Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele. Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23). Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156. NÄITED
Allikas: Maksu- ja Tolliamet Tööandja peab töötamise peatamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust:
Töötaja näeb Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kasutamata puhkusepäevade hulka. Kui töötaja on puhkuseavalduse esitanud, teavitab sotsiaalkindlustusamet sellest automaatselt tööandjat. Tööandjale annab sotsiaalkindlustusamet teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse puhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb. Maksu- ja Tolliamet teavitab tööandjat omakorda siis, kui sotsiaalkindlustusamet on puhkuse töötamise registrisse kandnud.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud. Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama. Lapsehoolduspuhkus Alates 01.04.2022 on lapsehoolduspuhkuse uus nimetus vanemapuhkus. Vanemapuhkus 2022. aasta 1. aprillil nimetatakse lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks. Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu ja tööandja teeb peatamise kande töötamise registris. Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood. Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud. Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama. Loe vanemapuhkusest rohkem sotsiaalkindlustusameti veebilehelt . Emapuhkus 1. aprillist 2022 asendus senine sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus. Ema vanemahüvitis ja emapuhkus on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa. Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood. Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud. Loe emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kohta sotsiaalkindlustusameti veebilehelt . Isapuhkus Tööandja isapuhkuse kannet sisestada ei saa. Isapuhkuse avalduse teeb Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis isapuhkuse taotleja. Kui töötaja teeb Sotsiaalkindlustusametile isapuhkuse avalduse, teavitatakse tööandjat sellest e-kirja teel. Teise teavituse saab tööandja siis kui Sotsiaalkindlustusamet teeb töötaja kohta töötamise registrisse isapuhkuse kande. Allikas: Maksu- ja tolliamet Toome välja nimekirja 2022. aasta riigipühadest, ning riigipühadele eelnevatest lühendatud tööpäevadest. Lühike ülevaate ka riigipüha ja sellele eelneva lühendatud tööpäeva tasustamisest.
5 päeva langevad argipäevale ja 7 nädalavahetusele. 2022. aasta riigipühad:
Töötamine riigipühade ajal Eesti riigipühad on töötajatele vabad päevad. Riigipühal tööl olles hüvitatakse töötamine kahekordse palgaga või täiendava vaba päevaga. Töölepingu seadus § 45: § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine (1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. (2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. (3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Lühendatud tööpäevad 2022. aastal pühadele eelnevatel päevadel Tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra nendel töötajatel, kellel sel päeval tööpäev on, ehk tööpäeval vahetult enne riigipüha. Juhul, kui töövahetus lõpeb reedel ning riigipüha on esmaspäeval, ei ole kohustust reedest tööpäeva lühendada. (Töölepingu Seaduse § 53) Lühendatud tööpäevad 2022. aastal: 23. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev 22. juuni- Võidupüha 23. detsember- Jõululaupäev 31. detsember- Uus aasta Täpsemat infot leja järgmistest seadustest: Riigipühade: Pühade ja tähtpäevade seadus Lühendatud tööpäevade: Töölepingu seadus § 53 2-kordset töötasu riigipühal töötamise eest sätestav seadus: Töölepingu seadus § 45 lg 2
Allikas: Maksu- ja Tolliamet |
Teemad
All
|