 Tööandja peab töötamise peatamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust:
Töötaja näeb Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kasutamata puhkusepäevade hulka. Kui töötaja on puhkuseavalduse esitanud, teavitab sotsiaalkindlustusamet sellest automaatselt tööandjat. Tööandjale annab sotsiaalkindlustusamet teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse puhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb. Maksu- ja Tolliamet teavitab tööandjat omakorda siis, kui sotsiaalkindlustusamet on puhkuse töötamise registrisse kandnud.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud. Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama. Lapsehoolduspuhkus Alates 01.04.2022 on lapsehoolduspuhkuse uus nimetus vanemapuhkus. Vanemapuhkus 2022. aasta 1. aprillil nimetatakse lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks. Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu ja tööandja teeb peatamise kande töötamise registris. Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood. Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud. Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama. Loe vanemapuhkusest rohkem sotsiaalkindlustusameti veebilehelt . Emapuhkus 1. aprillist 2022 asendus senine sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus. Ema vanemahüvitis ja emapuhkus on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa. Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood. Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud. Loe emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kohta sotsiaalkindlustusameti veebilehelt . Isapuhkus Tööandja isapuhkuse kannet sisestada ei saa. Isapuhkuse avalduse teeb Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis isapuhkuse taotleja. Kui töötaja teeb Sotsiaalkindlustusametile isapuhkuse avalduse, teavitatakse tööandjat sellest e-kirja teel. Teise teavituse saab tööandja siis kui Sotsiaalkindlustusamet teeb töötaja kohta töötamise registrisse isapuhkuse kande. Allikas: Maksu- ja tolliamet
0 Comments
 Toome välja nimekirja 2022. aasta riigipühadest, ning riigipühadele eelnevatest lühendatud tööpäevadest. Lühike ülevaate ka riigipüha ja sellele eelneva lühendatud tööpäeva tasustamisest.
5 päeva langevad argipäevale ja 7 nädalavahetusele. 2022. aasta riigipühad:
Töötamine riigipühade ajal Eesti riigipühad on töötajatele vabad päevad. Riigipühal tööl olles hüvitatakse töötamine kahekordse palgaga või täiendava vaba päevaga. Töölepingu seadus § 45: § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine (1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. (2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu. (3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Lühendatud tööpäevad 2022. aastal pühadele eelnevatel päevadel Tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra nendel töötajatel, kellel sel päeval tööpäev on, ehk tööpäeval vahetult enne riigipüha. Juhul, kui töövahetus lõpeb reedel ning riigipüha on esmaspäeval, ei ole kohustust reedest tööpäeva lühendada. (Töölepingu Seaduse § 53) Lühendatud tööpäevad 2022. aastal: 23. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev 22. juuni- Võidupüha 23. detsember- Jõululaupäev 31. detsember- Uus aasta Täpsemat infot leja järgmistest seadustest: Riigipühade: Pühade ja tähtpäevade seadus Lühendatud tööpäevade: Töölepingu seadus § 53 2-kordset töötasu riigipühal töötamise eest sätestav seadus: Töölepingu seadus § 45 lg 2 Alates 2022. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 3,86 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 654 eurot.
Alates Töötasu alammäär Töötasu alammäär kuus Alus tunnistäistööaja korral 01.01.2022 3,86 eurot 654 eurot Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 01.01.2021 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 01.01.2020 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 01.01.2019 3,21 eurot 540 eurot Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 01.01.2018 2,97 eurot 500 eurot Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81 01.01.2008 27 krooni 4350 krooni Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 01.01.2007 21 krooni ja 50 senti 3600 krooni Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273 01.01.2006 17 krooni ja 80 senti 3000 krooni Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 328 01.01.2005 15 krooni ja 90 senti 2690 krooni Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a määrus nr 374 01.01.2004 14 krooni ja 60 senti 2480 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323 01.01.2003 12 krooni ja 90 senti 2160 krooni Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366 01.01.2002 10 krooni ja 95 senti 1850 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396 01.01.2001 9 krooni ja 40 senti 1600 krooni Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428 01.01.2000 8 krooni ja 25 senti 1400 krooni Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrus nr 360 01.01.1999 7 krooni ja 35 senti 1250 krooni Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määrus nr 270 01.01.1998 6 krooni ja 50 senti 1100 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrus nr 245 01.02.1997 5 krooni 845 krooni Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a määrus nr 52 01.01.1996 4 krooni 680 krooni Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a määrus nr 14
Allikas: Maksu- ja Tolliamet  Tööandjad jõudsid riigiga kokkuleppele alustada haiguslehtede hüvitamist alates teisest päevast5/11/2020  Sotsiaalministeerium ja tööandjate keskliit jõudsid kokkuleppele haiguspäevade hüvitamise uues skeemis, mis kehtib kaks aastat.
Hetkel on haiguslehe kolm esimest päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast riik. Uue korra alusel jääb tööandja kanda teine kuni viies päev. Sellega püütakse vältida olukorda, kus töötaja läheb haigena tööle, et mitte rahas kaotada. Loe lähemalt: www.err.ee/1154715/kokkulepe-haiguspaevade-huvitamise-uue-skeemi-osas-kehtib-kaks-aastat  Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.
Järgnevalt on kirjeldatud enimlevinumaid viise annetamiseks koos maksuaspektidega. 1. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega isikud). Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:
2. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, või muule juriidilisele isikule. Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80. 3. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana. Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega isikule. Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”. 4. Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele. Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast. 5. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks. Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast. 6. Sularahaannetused kogumiskastides. Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust. Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud. Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes. 7. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega"). Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena. Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda. 8. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele. Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale. Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks. Enne annetuse tegemist on teil võimalik päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud. Allikas: Maksu- ja Tolliamet  Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel b) summade otsene mahakandmine Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke. Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine. Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend: D kulu ebatõenäolisest laekumisest (kontreetse arve summa) K nõuded ostjate vastu (kontreetse arve summa). Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada. Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande alusdokumentidena. Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga. Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus"  1. Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed (SMS § 13 lõiked 19–22) Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud – nendel pensioni II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed automaatselt 1. juulist 2020 ei peatu ja need jätkuvad tavapärases korras. Kuid nad saavad soovi korral II samba maksed nii 4% kui ka 2% peatada 1. detsembrist, kui esitavad 2020. a oktoobris avalduse maksete mitte tegemiseks (vt punkti 2). Tööandja jaoks maksudeklaratsioonil TSD sotsiaalmaksu deklareerimisel ja tasumisel ei muutu seoses sotsiaalmaksu kogumispensioni osa peatamisega midagi, tööandja deklareerib ja tasub sotsiaalmaksu tavakorras, kõik vajalikud toimingud teostab Maksu- ja Tolliamet ise. 2. Kogumispensioni maksete (2%) peatamine soovi korral alates 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 (KoPS § 673) 2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb neil 2020. a oktoobris esitada kontohaldurile või registripidajale internetipangas, pangakontoris või Pensionikeskuse kodulehe kaudu maksete mitte tegemise avaldus. Avalduse alusel peatub 2% makse tasumine 2020. a detsembrist kuni 2021. a 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960: kui nad esitavad avalduse maksete mitte tegemiseks, siis peatub neil ka 4% maksmine. Tööandja peab alates 1. novembrist 2020 kontrollima oma töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamise peatamist või jätkamist. Kui töötaja on esitanud avalduse kogumipensioni maksete peatamisest, siis maksudeklaratsioonidel TSD 2020. a detsembri kohta kuni 2021. a augusti kohta ei tohi selle töötaja kogumispensioni makset deklareerida. Kui töötaja ei ole avaldust esitanud, siis jätkatakse kinnipeetud kogumispensioni makse deklareerimist tavakorras. Samuti ei tasu avalduse esitanud isik kogumispensioni makset ettevõtluskontole laekunud tulust. Avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja ei tasu kogumispensioni makset oma 1/12-lt 2020. aastal saadud ettevõtlustulult. Allikas: Maksu- ja Tolliamet  Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.
Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:
Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused. Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist. |
KONTAKTPaadi tee 3, Viimsi
Viimsi Äritare |
MOBIIL |
|