Alates 2024. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 4,86 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 820 eurot.
 
Alates            Töötasu alammäär     Töötasu alammäär kuus  Alus tunnistäistööaja korral
01.01.2023    4,86 eurot                    820 eurot       Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113
01.01.2023    4,30 eurot                    725 eurot       Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124
01.01.2022    3,86 eurot                    654 eurot       Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 
01.01.2021    3,48 eurot                    584 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 
01.01.2020    3,48 eurot                    584 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 
01.01.2019    3,21 eurot                    540 eurot       Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 
01.01.2018    2,97 eurot                    500 eurot       Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 
01.01.2017    2,78 eurot                    470 eurot       Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 
01.01.2016    2,54 eurot                    430 eurot       Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 
01.01.2015    2,34 eurot                    390 eurot       Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 
01.01.2014    2,13 eurot                    355 eurot       Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 
01.01.2013    1,90 eurot                    320 eurot       Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 
01.01.2012    1,80 eurot                    290 eurot       Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 
01.01.2011    1,73 eurot                    278,02 eurot  Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118  § 81
01.01.2008      27 krooni                   4350 krooni   Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 
                                                                              Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 
01.01.2007      21 krooni ja 50 senti   3600 krooni    Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a
määrus nr 273
01.01.2006      17 krooni ja 80 senti   3000 krooni    Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a
määrus nr 328
01.01.2005      15 krooni ja 90 senti   2690 krooni    Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a
määrus nr 374
01.01.2004      14 krooni ja 60 senti   2480 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a
määrus nr 323
01.01.2003      12 krooni ja 90 senti   2160 krooni    Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a
määrus nr 366
01.01.2002      10 krooni ja 95 senti   1850 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a
määrus nr 396
01.01.2001        9 krooni ja 40 senti   1600 krooni    Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 428
01.01.2000        8 krooni ja 25 senti   1400 krooni    Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a
määrus nr 360
01.01.1999        7 krooni ja 35 senti   1250 krooni    Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a
määrus nr 270
01.01.1998        6 krooni ja 50 senti    1100 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a
määrus nr 245
01.02.1997        5 krooni                       845 krooni    Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a
määrus nr 52
01.01.1996        4 krooni                       680 krooni    Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a
määrus nr 14

SotsiaalmaksTööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis, TKindlS § 40 lg 2 p 4 avaneb uues vahekaardis, KoPS § 7 lg 2 avaneb uues vahekaardis).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse avaneb uues vahekaardis kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
NÄITED

1. Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
2. Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
3. Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
4. Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

​​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse. 
  Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
• Maksuvaba tulu vanaduspensionieas ei sõltu inimese sissetulekust (kuus kuni 704 eurot ja aastas kuni 8448 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks ei pea vanaduspensionieas inimene Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele esitama avaldust. Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu automaatselt ja annab maksuvaba tulu kasutamata jäägi üle Pensionikeskusele. Täpsem info maksuvaba tulu vanaduspensionieas arvestamisest.
• Maksuvabad on töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Täpsem info: Tervis ja sport
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 654 eurot (2022. aastal kehtinud 584 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 215,82 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad avaneb uues vahekaardis on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2022. aastal). 
  Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Tööandja jätkab vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse tasumist tööandjale kehtestatud määras (0,8%). 
  Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt
• Kogumispensioni makse määr on 2%. 
  
  Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist avaneb uues vahekaardis isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga: 
  
  
  • perioodil 01.04.2022–31.07.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2023, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2022;
  • perioodil 01.08.2022–30.11.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2023, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2023;
  • perioodil 01.12.2022–31.03.2023 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2023, see info lisatakse 01.08.2023.

NB! Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.

• Alates 01.01.2023 algab 2% kogumispensioni makse kinnipidamine 2022. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2022. aastal sissemaksete katkestamise avaldust).
• 2022. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2023. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2023). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2022. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2022. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2022. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2023).
  

​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Tööandja peab töötamise peatamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust:

• vanemapuhkus ja
• emapuhkus.​
  

Isa-, ema-, vanema- ja lapsendajapuhkuse välja võtmiseks teeb töötaja avalduse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Töötaja näeb Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kasutamata puhkusepäevade hulka. Kui töötaja on puhkuseavalduse esitanud, teavitab sotsiaalkindlustusamet sellest automaatselt tööandjat. Tööandjale annab sotsiaalkindlustusamet teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse puhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb.
Maksu- ja Tolliamet teavitab tööandjat omakorda siis, kui sotsiaalkindlustusamet on puhkuse töötamise registrisse kandnud. 

• Sotsiaalkindlustusamet kannab töötamise registrisse emapuhkuse ja isapuhkuse.
• Tööandja kannab töötamise registrisse vanemapuhkuse. 

Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.

Lapsehoolduspuhkus

Alates 01.04.2022 on lapsehoolduspuhkuse uus nimetus vanemapuhkus.
 
Vanemapuhkus

2022. aasta 1. aprillil nimetatakse lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks.
Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu ja tööandja teeb peatamise kande töötamise registris.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.
Loe vanemapuhkusest rohkem sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Emapuhkus

1. aprillist  2022 asendus senine sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Loe emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kohta sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Isapuhkus

Tööandja isapuhkuse kannet sisestada ei saa. Isapuhkuse avalduse teeb Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis isapuhkuse taotleja.
Kui töötaja teeb Sotsiaalkindlustusametile isapuhkuse avalduse, teavitatakse tööandjat sellest e-kirja teel. Teise teavituse saab tööandja siis kui Sotsiaalkindlustusamet teeb töötaja kohta töötamise registrisse isapuhkuse kande.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
• Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu arvestamine
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (2020. aastal kehtinud 540 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. 
• Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustuse algus- või lõppkuupäeva saab kontrollida Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga.
  • Alates 01.12.2020 tehtud väljamaksetelt peatus 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avalduse. 2% makse kinnipidamine peatub ajutiselt 01.12.2020–31.08.2021.
  • Alates 01.01.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine pensioniikka jõudnud töötajate puhul, kellel algasid kogumispensioni väljamaksed 2020. aastal. Vanaduspensioniea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi üldistel alustel.
  • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 2020. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avaldust).
  • Alates 01.09.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2021. aasta jaanuarist kuni märtsini II sambast lahkumise avalduse. Seoses sellega tuleb raamatupidajatel Pensionikeskuse liitumiskontrollist 2021. aasta augustis üle kontrollida kõik oma töötajad, et teha kindlaks, kellel alates septembrist teise samba makset kinni pidada ja kellel mitte.
  • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 1970.–1982. aastal sündinud töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta jaanuarist kuni novembrini II sambaga vabatahtlikult liitumise avalduse.
    Lisainfo: Kogumispensioni II samba ümberkorraldused
• 2020. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2021. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 584 eurolt ehk 192,72 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2021). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2020. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2020. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2020. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2021).
• Töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Sotsiaalministeerium ja tööandjate keskliit jõudsid kokkuleppele haiguspäevade hüvitamise uues skeemis, mis kehtib kaks aastat.
Hetkel on haiguslehe kolm esimest päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast riik.
Uue korra alusel jääb tööandja kanda teine kuni viies päev.
Sellega püütakse vältida olukorda, kus töötaja läheb haigena tööle, et mitte rahas kaotada.

Loe lähemalt: www.err.ee/1154715/kokkulepe-haiguspaevade-huvitamise-uue-skeemi-osas-kehtib-kaks-aastat

Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.

Järgnevalt on kirjeldatud enimlevinumaid viise annetamiseks koos maksuaspektidega.
1. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega isikud).
Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:

• 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (ehk sisuliselt 3% „palgafondist”) või
• 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa tulumaksuga, mille määr on 20/80.

2. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, või muule juriidilisele isikule.
Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80.

3. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana.
Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega isikule.
Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”.

4. Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele.
Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast.

5. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks.
Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast.

6. Sularahaannetused kogumiskastides.
Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust.
Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.
Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes.

7. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega").
Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena. Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda.

8. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele.
Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale.
Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks.

Enne annetuse tegemist on teil võimalik päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud.

​Allikas: Maksu- ja Tolliamet