Sotsiaalministeerium ja tööandjate keskliit jõudsid kokkuleppele haiguspäevade hüvitamise uues skeemis, mis kehtib kaks aastat.
Hetkel on haiguslehe kolm esimest päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast riik.
Uue korra alusel jääb tööandja kanda teine kuni viies päev.
Sellega püütakse vältida olukorda, kus töötaja läheb haigena tööle, et mitte rahas kaotada.

Loe lähemalt: www.err.ee/1154715/kokkulepe-haiguspaevade-huvitamise-uue-skeemi-osas-kehtib-kaks-aastat

Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.

Järgnevalt on kirjeldatud enimlevinumaid viise annetamiseks koos maksuaspektidega.
1. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega isikud).
Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:

• 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (ehk sisuliselt 3% „palgafondist”) või
• 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa tulumaksuga, mille määr on 20/80.

2. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, või muule juriidilisele isikule.
Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80.

3. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana.
Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega isikule.
Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”.

4. Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele.
Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast.

5. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks.
Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast.

6. Sularahaannetused kogumiskastides.
Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust.
Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.
Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes.

7. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega").
Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena. Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda.

8. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele.
Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale.
Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks.

Enne annetuse tegemist on teil võimalik päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud.

​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

!!! Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kahepoolset tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingut.

1. Kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik, siis Eesti residendist äriühingule kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1¹ punktis 3 sätestatud dividendi maksuvabastus eeldusel, et:
   • dividendi saanud ja edasimaksval Eesti äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus ning
   • dividendilt on Ühendkuningriigis tulumaks kinnipeetud või dividendi aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
   Seega peab olema tõendatud kasumi maksustamine Ühendkuningriigis.
   Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas dividendi maksuvabastuseks, kui dividend saadi Ühendkuningriigi äriühingult ning oli vähemalt 10% suurune osalus. Tõendit kasumi maksustamise kohta ei olnud vaja esitada. (TuMS § 50 lg 1¹ p 1)
2. Samuti on Eesti residendist äriühingu Ühendkuningriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum Eestis maksuvaba vaid juhul, kui püsiva tegevuskoha kasum on Ühendkuningriigis tulumaksuga maksustatud (TuMS § 50 lg 11 p 4).
   
   Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas maksuvabastuseks, et kasum oli Ühendkuningriigis püsivale tegevuskohale omistatud (TuMS § 50 lg 1¹ p 2).
   
   
3. Ühendkuningriigi maksuresidendile makstav litsentsitasu kuulub deklareerimisele ning maksulepingu soodustusi saab kohaldada Ühendkuningriigi residentsuse tõendi esitamisel.
   
   Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kohaldus Ühendkuningriigi maksuresidendile seotud isikute korral litsentsitasu maksuvabastus (TuMS § 31 lg 4).
   
   
4. Ühendkuningriigi maksuresidendist füüsiline isik ei saa esitada Eesti residendi tuludeklaratsiooni Eesti residendile ettenähtud maksusoodustuste (maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse korral, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) kohaldamiseks Eesti tulu maksustamisel ega anda maksusoodustusi üle abikaasale.

Juhul kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 883/2004 kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid lõpetavad selles riigis kehtivuse, see tähendab et:

1. ELi õigus sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei laiene enam Ühendkuningriigiresidentidele, kes tulevad Eestisse töötamise eesmärgil, siis sellest hetkest kehtib nende suhtes Eesti siseriiklik õigus ehk sotsiaalmaksuseadus ja töötuskindlustuse seadus. Ühendkuningriigi residendile Eestis töö tegemise või teenuse osutamise eest makstav tasu on sellisel korral maksustatav eranditeta Eestis ning ELi õigusega kehtestatud topeltmaksustamise vältimist ei toimu. Kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidust kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse tööle tulnud isikute korral ühes riigis kindlustuse põhimõte ja A1 sertifikaatide alusel maksustamine vaid ühes riigis.
   
   
2. Eesti tööandjad, kes lähetavad oma Eesti residendist töötajad Ühendkuningriiki tööle, peavad maksma nende tasudelt sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed Eestis (juhul kui isiku maksuresidentsus ei muutu), olenemata sellest, kas on see tasu ka Ühendkuningriigis maksustatav või mitte.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet
​

Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ta on alates Euroopa Liidust lahkumise päevale järgnevast päevast käibemaksuga maksustamisel nn kolmas riik (ühenduseväline riik). Käibemaksuseaduse rakendamisel tähendab see järgmist.

• Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevale isikule, siis ei ole enam oluline, kas teenuse saaja on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte – teenuste osutamisel ükskõik millisele ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, kui rakendub nn põhireegel (käive loetakse tekkinuks saaja riigis sõltumata selle tegeliku osutamise riigist), on see Eesti maksukohustuslase jaoks 0%-lise käibemaksuga maksustatav teenus.
  Erinevus võrreldes praeguse olukorraga: 0%-lise määraga teenus ühendusevälise riigi isikule deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni (edaspidi KMD) real 3, seda ei deklareerita KMD real 3.1 ega ka ühendusesisese käibe aruandel (vormil VD).
• Kui Eesti käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane saab Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult teenuseid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis pöördmaksustamise põhimõttel, siis pärast Brexitit deklareeritakse teenuse maksustatav väärtus KMD-l informatiivsel real 7, mitte 6.
• Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis tuleb muudatus nende mittemateriaalsete teenuste osas, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 – selliste teenuste (sealhulgas elektroonilise side teenuste ja elektrooniliste teenuste – edaspidi digiteenused) osutamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule on 0%-lise käibemaksuga käive, mis deklareeritakse KMD real 3.
  Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule osutades maksustatakse muu mittemateriaalne teenus 20%-lise määraga ja deklareeritakse KMD real 1 ning digiteenuste maksustamisel rakendub erikord.
• Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki, siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.
  Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.
  Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-freemüük).
• Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted. Vt ka „Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga".
• Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu.
  Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.
• Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatudmäärama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.
• Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Alates 1. juunist ei ole käibemaksukohustuslasest äriühingul kohustust esitada maksudeklaratsioone TSD, kui äriühingul ei ole olnud väljamakseid.
Seega ei pea 2019. aasta maikuu eest ja edaspidi nullidega TSDsid enam esitama. 
Allikas: Maksu- ja Tolliamet

• Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
• Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
• Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.

Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
Lisainfo

• Töökoha aadressi määramise juhend »
• Ametinimetuse märkimise juhend (263.81 KB, PDF)
• Koolitusmaterjal „Ametinimetuse ja töökoha aadressi lisamine töötamise registrisse" (258.13 KB, PDF)​

Allikas: Maksu- ja Tolliamet