RL RAAMATUPIDAMINE OÜ - Raamatupidamise blogi ja uudised

Klient küsib: Ettevõte A on võlgu ettevõttele B ning ei ole võimeline nende arvete eest tasuma. Kuidas tuleks nende arvetega edasi käituda raamatupidamislikult, kui ettevõte hindab, et ei saagi sealt raha kätte? Millised kanded teha?

3/9/2020

Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel
b) summade otsene mahakandmine
Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke.
Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine.
Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend:
D kulu ebatõenäolisest laekumisest (kontreetse arve summa)
K nõuded ostjate vastu (kontreetse arve summa).

Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada. Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande alusdokumentidena.

Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga.

Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus"

Teise pensionisamba sissemaksete ajutine peatamine 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021

1/7/2020

1. Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed (SMS § 13 lõiked 19–22)
Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud – nendel pensioni II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed automaatselt 1. juulist 2020 ei peatu ja need jätkuvad tavapärases korras. Kuid nad saavad soovi korral II samba maksed nii 4% kui ka 2% peatada 1. detsembrist, kui esitavad 2020. a oktoobris avalduse maksete mitte tegemiseks (vt punkti 2).
Tööandja jaoks maksudeklaratsioonil TSD sotsiaalmaksu deklareerimisel ja tasumisel ei muutu seoses sotsiaalmaksu kogumispensioni osa peatamisega midagi, tööandja deklareerib ja tasub sotsiaalmaksu tavakorras, kõik vajalikud toimingud teostab Maksu- ja Tolliamet ise.
2. Kogumispensioni maksete (2%) peatamine soovi korral alates 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 (KoPS § 673)
2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb neil 2020. a oktoobris esitada kontohaldurile või registripidajale internetipangas, pangakontoris või Pensionikeskuse kodulehe kaudu maksete mitte tegemise avaldus. Avalduse alusel peatub 2% makse tasumine 2020. a detsembrist kuni 2021. a 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960: kui nad esitavad avalduse maksete mitte tegemiseks, siis peatub neil ka 4% maksmine.
Tööandja peab alates 1. novembrist 2020 kontrollima oma töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamise peatamist või jätkamist. Kui töötaja on esitanud avalduse kogumipensioni maksete peatamisest, siis maksudeklaratsioonidel TSD 2020. a detsembri kohta kuni 2021. a augusti kohta ei tohi selle töötaja kogumispensioni makset deklareerida. Kui töötaja ei ole avaldust esitanud, siis jätkatakse kinnipeetud kogumispensioni makse deklareerimist tavakorras.
Samuti ei tasu avalduse esitanud isik kogumispensioni makset ettevõtluskontole laekunud tulust.
Avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja ei tasu kogumispensioni makset oma 1/12-lt 2020. aastal saadud ettevõtlustulult.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Käibemaksukohustuslane- kes peavad olema ja miks mõned on vabatahtlikult?

1/6/2020

Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.

Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:

Kellele ettevõte müüb oma kaupa või teenus, kas käibemaksukohustuslasest ettevõttele või hoopis eraisikule?
Milliste hindadega müüvad teenust või kaupa konkureerivad ettevõtted? Käibemaksukohustuslasest ettevõte lisab hinnale 20%. Kui klientideks on eraisikud, saab ettevõte käibemaksukohustuslaseks olemata pakkuda klientidele konkurentidest odavamat hinda. See võib muutuda oluliseks tiheda konkurentsiga tegevusvaldkonnas alustavale ettevõttele äri käima lükkamisel.
Kui suures summas on ettevõttel ostuarveid võrreldes müügiarvetega? Käibemaksukohustuslane saab ostuarvetel oleva käibemaksu tasaarveldada müügiarvetel oleva käibemaksuga. Kui ostukäibemaks on suurem kui müügikäibemaks, saab ületava summa jätta maksuametis ettemaksukontole või taotleda maksuametilt maksu kandmist ettevõtte pangakontole.
Kas ettevõte tegeleb kauba impordiga?
Kas ettevõte soetab kaupa teisest liikmesriigist rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas?
Kas ettevõte saab teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt? Kahe viimase punkti puhul tekib kohustus hakata piiratud käibemaksukohustuslaseks. See tähendab ostuhinnale lisanduvat 20%-list käibemaksu, mida käibemaksukohustuslane saab sisendkäibemaksuna tagasi arvata, kuid mittekäibemaksukohustuslane mitte.

Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused.
Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist.

Maksumäärad 2020. aastal

19/12/2019

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot (2019. aastal kehtinud 500 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2020. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Kuidas muutub tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik

26/9/2019

!!! Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ei mõjuta Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kahepoolset tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingut.

Kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik, siis Eesti residendist äriühingule kohaldub tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1¹ punktis 3 sätestatud dividendi maksuvabastus eeldusel, et:
- dividendi saanud ja edasimaksval Eesti äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus ning
- dividendilt on Ühendkuningriigis tulumaks kinnipeetud või dividendi aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
Seega peab olema tõendatud kasumi maksustamine Ühendkuningriigis.
Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas dividendi maksuvabastuseks, kui dividend saadi Ühendkuningriigi äriühingult ning oli vähemalt 10% suurune osalus. Tõendit kasumi maksustamise kohta ei olnud vaja esitada. (TuMS § 50 lg 1¹ p 1)
Samuti on Eesti residendist äriühingu Ühendkuningriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum Eestis maksuvaba vaid juhul, kui püsiva tegevuskoha kasum on Ühendkuningriigis tulumaksuga maksustatud (TuMS § 50 lg 11 p 4).

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust piisas maksuvabastuseks, et kasum oli Ühendkuningriigis püsivale tegevuskohale omistatud (TuMS § 50 lg 1¹ p 2).
Ühendkuningriigi maksuresidendile makstav litsentsitasu kuulub deklareerimisele ning maksulepingu soodustusi saab kohaldada Ühendkuningriigi residentsuse tõendi esitamisel.

Enne Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kohaldus Ühendkuningriigi maksuresidendile seotud isikute korral litsentsitasu maksuvabastus (TuMS § 31 lg 4).
Ühendkuningriigi maksuresidendist füüsiline isik ei saa esitada Eesti residendi tuludeklaratsiooni Eesti residendile ettenähtud maksusoodustuste (maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse korral, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) kohaldamiseks Eesti tulu maksustamisel ega anda maksusoodustusi üle abikaasale.

Juhul kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka EMP liikmesriik ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 883/2004 kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid lõpetavad selles riigis kehtivuse, see tähendab et:

ELi õigus sotsiaalkindlustuse valdkonnas ei laiene enam Ühendkuningriigiresidentidele, kes tulevad Eestisse töötamise eesmärgil, siis sellest hetkest kehtib nende suhtes Eesti siseriiklik õigus ehk sotsiaalmaksuseadus ja töötuskindlustuse seadus. Ühendkuningriigi residendile Eestis töö tegemise või teenuse osutamise eest makstav tasu on sellisel korral maksustatav eranditeta Eestis ning ELi õigusega kehtestatud topeltmaksustamise vältimist ei toimu. Kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni Euroopa Liidust kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse tööle tulnud isikute korral ühes riigis kindlustuse põhimõte ja A1 sertifikaatide alusel maksustamine vaid ühes riigis.
Eesti tööandjad, kes lähetavad oma Eesti residendist töötajad Ühendkuningriiki tööle, peavad maksma nende tasudelt sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed Eestis (juhul kui isiku maksuresidentsus ei muutu), olenemata sellest, kas on see tasu ka Ühendkuningriigis maksustatav või mitte.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Kuidas muutub käibemaksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik

23/9/2019

Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ta on alates Euroopa Liidust lahkumise päevale järgnevast päevast käibemaksuga maksustamisel nn kolmas riik (ühenduseväline riik). Käibemaksuseaduse rakendamisel tähendab see järgmist.

Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevale isikule, siis ei ole enam oluline, kas teenuse saaja on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte – teenuste osutamisel ükskõik millisele ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, kui rakendub nn põhireegel (käive loetakse tekkinuks saaja riigis sõltumata selle tegeliku osutamise riigist), on see Eesti maksukohustuslase jaoks 0%-lise käibemaksuga maksustatav teenus.
Erinevus võrreldes praeguse olukorraga: 0%-lise määraga teenus ühendusevälise riigi isikule deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni (edaspidi KMD) real 3, seda ei deklareerita KMD real 3.1 ega ka ühendusesisese käibe aruandel (vormil VD).
Kui Eesti käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane saab Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult teenuseid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis pöördmaksustamise põhimõttel, siis pärast Brexitit deklareeritakse teenuse maksustatav väärtus KMD-l informatiivsel real 7, mitte 6.
Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis tuleb muudatus nende mittemateriaalsete teenuste osas, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 – selliste teenuste (sealhulgas elektroonilise side teenuste ja elektrooniliste teenuste – edaspidi digiteenused) osutamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule on 0%-lise käibemaksuga käive, mis deklareeritakse KMD real 3.
Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule osutades maksustatakse muu mittemateriaalne teenus 20%-lise määraga ja deklareeritakse KMD real 1 ning digiteenuste maksustamisel rakendub erikord.
Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki, siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.
Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.
Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-freemüük).
Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted. Vt ka „Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga".
Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu.
Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.
Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatudmäärama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.
Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Nullidega TSD-deklaratsioonide esitamine alates 01. juunist 2019

10/6/2019

Alates 1. juunist ei ole käibemaksukohustuslasest äriühingul kohustust esitada maksudeklaratsioone TSD, kui äriühingul ei ole olnud väljamakseid.
Seega ei pea 2019. aasta maikuu eest ja edaspidi nullidega TSDsid enam esitama.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse on alates 1. juunist 2019 kohustuslik

4/4/2019

Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.

Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
Lisainfo

Töökoha aadressi määramise juhend »
Ametinimetuse märkimise juhend (263.81 KB, PDF)
Koolitusmaterjal „Ametinimetuse ja töökoha aadressi lisamine töötamise registrisse" (258.13 KB, PDF)

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2019. aastal

17/12/2018

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2018. aastal kehtinud 470 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

Mida peab teadma eluruumi soetav äriühing

27/11/2018

Picture Kinnisvara Raamatupidamine

Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut. Eesmärgiga aidata Teil sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, anname siinkohal väikese ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitele, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.

Käibemaksumäärad
Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad.
Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1). Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse.
Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 2).
Majutusteenusega on tegemist juhtudel, kui tegemist on ruumide ajutiseks kasutamiseks ning tähtajaga mitte üle kolme kuu sõlmitud üürilepingutega (VÕS § 272 lg 4 p 1). Seega kui annate eluruumi kasutada erinevatele isikutele lühikesteks perioodideks, on tegemist 9% maksustatava majutusteenusega, kui aga leiate kliendi, kes soovib eluruumi kasutada üle 3 kuu, tuleb Teil kliendiga sõlmida eluruumi üürileping ning teenuse osutamisest tekib maksuvaba käive.
Lisaks märgime, et majutusteenuse osutamisel tuleb isikud, kellele osutatakse majutusteenust, registreerida külastajakaardi alusel (turismiseaduse (TurS) § 24 lg 1). Külastajakaarte tuleb säilitada kaks aastat nende täitmise päevast arvates (TurS § 24 lg 6).
Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena. Märgime, et äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) (vt lähemalt „Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta", täpsemalt muu tööandja vara kasutada andmisest punktis 3.5.2).
Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 3).

Sisendkäibemaksu mahaarvamine
Peame vajalikuks selgitada ka seda, et eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3 „Sisendkäibemaksu mahaarvamine").
Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:

ruume kasutatakse kontorina täies mahus või osaliselt
ettevõtte tegevusest tekib maksustatav või maksuvaba käive

Eluruumi kasutusotstarbega kontori soetamisel tasub meeles pidada, et kehtivate õigusnormide kohaselt võivad bürooruumid asuda mitteelamu kasutusotstarbega hoones (ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 alusel kehtestatud määrus nr 51 lisa (PDF)). Seega eluruumi soetamisel kontoriks peab olema valmis selleks, et eluruumi kasutusotstarve tuleb viia kooskõlla kavandatava kasutusotstarbega.
Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3.6 „Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine").
Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest.
Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4).
Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42)
Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.3 „Maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kinnisasja kasutamisel maksuvaba käibe tarbeks").

Allikas: Maksu- ja Tolliamet