RL RAAMATUPIDAMINE OÜ
  • Avaleht
  • Teenused
  • Hinnad
  • Kontakt
  • Blogi
  • KKK

Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust: vanemapuhkus ja emapuhkus.

13/4/2022

0 Comments

 
Picture
Tööandja peab töötamise peatamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust:
  • vanemapuhkus ja
  • emapuhkus.​
Isa-, ema-, vanema- ja lapsendajapuhkuse välja võtmiseks teeb töötaja avalduse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Töötaja näeb Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kasutamata puhkusepäevade hulka. Kui töötaja on puhkuseavalduse esitanud, teavitab sotsiaalkindlustusamet sellest automaatselt tööandjat. Tööandjale annab sotsiaalkindlustusamet teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse puhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb.
Maksu- ja Tolliamet teavitab tööandjat omakorda siis, kui sotsiaalkindlustusamet on puhkuse töötamise registrisse kandnud. 
  • Sotsiaalkindlustusamet kannab töötamise registrisse emapuhkuse ja isapuhkuse.
  • Tööandja kannab töötamise registrisse vanemapuhkuse. 
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.

Lapsehoolduspuhkus

Alates 01.04.2022 on lapsehoolduspuhkuse uus nimetus vanemapuhkus.
 
Vanemapuhkus

2022. aasta 1. aprillil nimetatakse lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks.
Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu ja tööandja teeb peatamise kande töötamise registris.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.
Loe vanemapuhkusest rohkem sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Emapuhkus

1. aprillist  2022 asendus senine sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Loe emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kohta sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Isapuhkus

Tööandja isapuhkuse kannet sisestada ei saa. Isapuhkuse avalduse teeb Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis isapuhkuse taotleja.
Kui töötaja teeb Sotsiaalkindlustusametile isapuhkuse avalduse, teavitatakse tööandjat sellest e-kirja teel. Teise teavituse saab tööandja siis kui Sotsiaalkindlustusamet teeb töötaja kohta töötamise registrisse isapuhkuse kande.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

0 Comments

Riigipühad 2022.aastal

22/2/2022

0 Comments

 
Picture
Toome välja nimekirja 2022. aasta riigipühadest, ning riigipühadele eelnevatest lühendatud tööpäevadest.  Lühike ülevaate ka riigipüha ja sellele eelneva lühendatud tööpäeva tasustamisest.

5 päeva langevad argipäevale ja 7 nädalavahetusele.
2022. aasta riigipühad:
  • 1. jaanuar – uusaasta (laupäev)
  • 24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev (neljapäev)
  • 15. aprill – suur reede (reede)
  • 17. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
  • 1. mai – kevadpüha (pühapäev)
  • 5. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
  • 23. juuni – võidupüha (neljapäev)
  • 24. juuni – jaanipäev (reede)
  • 20. august – taasiseseisvumispäev (laupäev)
  • 24. detsember – jõululaupäev (laupäev)
  • 25. detsember – esimene jõulupüha (pühapäev)
  • 26. detsember – teine jõulupüha (esmaspäev)
  • 1. jaanuar 2023 – uusaasta (pühapäev)

Töötamine riigipühade ajal
Eesti riigipühad on töötajatele vabad päevad.
Riigipühal tööl olles hüvitatakse töötamine kahekordse palgaga või täiendava vaba päevaga.

Töölepingu seadus § 45: 

§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

Lühendatud tööpäevad 2022. aastal pühadele eelnevatel päevadel
Tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra nendel töötajatel, kellel sel päeval tööpäev on, ehk tööpäeval vahetult enne riigipüha. Juhul, kui töövahetus lõpeb reedel ning riigipüha on esmaspäeval, ei ole kohustust reedest tööpäeva lühendada. (Töölepingu Seaduse § 53)

Lühendatud tööpäevad 2022. aastal:

23. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev
22. juuni- Võidupüha
23. detsember- Jõululaupäev
31. detsember- Uus aasta
Täpsemat infot leja järgmistest seadustest:

Riigipühade: Pühade ja tähtpäevade seadus
Lühendatud tööpäevade: Töölepingu seadus § 53
2-kordset töötasu riigipühal töötamise eest sätestav seadus:  Töölepingu seadus § 45 lg 2


0 Comments

Töötasu alammäärad

22/2/2022

0 Comments

 
Alates 2022. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 3,86 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 654 eurot.   
    
    
Alates            Töötasu alammäär     Töötasu alammäär kuus  Alus tunnistäistööaja korral
01.01.2022    3,86 eurot                    654 eurot       Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 
01.01.2021    3,48 eurot                    584 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 
01.01.2020    3,48 eurot                    584 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 
01.01.2019    3,21 eurot                    540 eurot       Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 
01.01.2018    2,97 eurot                    500 eurot       Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 
01.01.2017    2,78 eurot                    470 eurot       Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 
01.01.2016    2,54 eurot                    430 eurot       Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 
01.01.2015    2,34 eurot                    390 eurot       Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 
01.01.2014    2,13 eurot                    355 eurot       Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 
01.01.2013    1,90 eurot                    320 eurot       Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 
01.01.2012    1,80 eurot                    290 eurot       Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 
01.01.2011    1,73 eurot                    278,02 eurot  Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118  § 81
01.01.2008      27 krooni                    4350 krooni   Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 
                                                                Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 
01.01.2007      21 krooni ja 50 senti   3600 krooni    Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a
määrus nr 273
01.01.2006      17 krooni ja 80 senti   3000 krooni    Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a
määrus nr 328
01.01.2005      15 krooni ja 90 senti   2690 krooni    Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a
määrus nr 374
01.01.2004      14 krooni ja 60 senti   2480 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a
määrus nr 323
01.01.2003      12 krooni ja 90 senti   2160 krooni    Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a
määrus nr 366
01.01.2002      10 krooni ja 95 senti   1850 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a
määrus nr 396
01.01.2001        9 krooni ja 40 senti   1600 krooni    Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 428
01.01.2000        8 krooni ja 25 senti   1400 krooni    Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a
määrus nr 360
01.01.1999        7 krooni ja 35 senti   1250 krooni    Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a
määrus nr 270
01.01.1998        6 krooni ja 50 senti    1100 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a
määrus nr 245
01.02.1997        5 krooni                       845 krooni    Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a
määrus nr 52
01.01.1996        4 krooni                       680 krooni    Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a
määrus nr 14
0 Comments

Maksumäärad 2022. aastal

1/1/2022

0 Comments

 
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja kirjalik avaldus.
    Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
  • Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (sama, mis oli 2021. aastal), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad  on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2021. aastal, säilivad kuni 2025. aasta lõpuni).
    Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
    Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt  
  • Kogumispensioni makse määr on 2%.
    Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist  isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga:

    • perioodil 01.04.2021–31.07.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2022, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2021;
    • perioodil 01.08.2021–30.11.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2022, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2022;
    • perioodil 01.12.2021–31.03.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2022, see info lisatakse 01.08.2022.
  • NB! Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.
  • Alates 01.01.2022 algab 2% kogumispensioni makse kinnipidamine 2021. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2021. aastal sissemaksete katkestamise avaldust).
  • 2021. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2022. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2022). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2021. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2021. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2021. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2022).
  • Töötasu alammäär 2021. aastal 654 eurot kuus ja tunnitasu 3,86 eurot tunnis.
Picture
0 Comments

Maksumäärad 2021. aastal

29/12/2020

0 Comments

 
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu arvestamine
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (2020. aastal kehtinud 540 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. 
  • Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustuse algus- või lõppkuupäeva saab kontrollida Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga.
    • Alates 01.12.2020 tehtud väljamaksetelt peatus 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avalduse. 2% makse kinnipidamine peatub ajutiselt 01.12.2020–31.08.2021.
    • Alates 01.01.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine pensioniikka jõudnud töötajate puhul, kellel algasid kogumispensioni väljamaksed 2020. aastal. Vanaduspensioniea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi üldistel alustel.
    • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 2020. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avaldust).
    • Alates 01.09.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2021. aasta jaanuarist kuni märtsini II sambast lahkumise avalduse. Seoses sellega tuleb raamatupidajatel Pensionikeskuse liitumiskontrollist 2021. aasta augustis üle kontrollida kõik oma töötajad, et teha kindlaks, kellel alates septembrist teise samba makset kinni pidada ja kellel mitte.
    • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 1970.–1982. aastal sündinud töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta jaanuarist kuni novembrini II sambaga vabatahtlikult liitumise avalduse.
      Lisainfo: Kogumispensioni II samba ümberkorraldused
  • 2020. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2021. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 584 eurolt ehk 192,72 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2021). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2020. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2020. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2020. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2021).
  • Töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Picture
0 Comments

Tööandjad jõudsid riigiga kokkuleppele alustada haiguslehtede hüvitamist alates teisest päevast

5/11/2020

0 Comments

 
Picture
Sotsiaalministeerium ja tööandjate keskliit jõudsid kokkuleppele haiguspäevade hüvitamise uues skeemis, mis kehtib kaks aastat.
Hetkel on haiguslehe kolm esimest päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast riik.
Uue korra alusel jääb tööandja kanda teine kuni viies päev.
Sellega püütakse vältida olukorda, kus töötaja läheb haigena tööle, et mitte rahas kaotada.

Loe lähemalt:
 www.err.ee/1154715/kokkulepe-haiguspaevade-huvitamise-uue-skeemi-osas-kehtib-kaks-aastat

0 Comments

Annetuste maksustamine

22/10/2020

0 Comments

 
Picture
Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.

Järgnevalt on kirjeldatud enimlevinumaid viise annetamiseks koos maksuaspektidega.
1. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega isikud).
Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:
  • 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (ehk sisuliselt 3% „palgafondist”) või
  • 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.
Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa tulumaksuga, mille määr on 20/80.

2. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, või muule juriidilisele isikule.
Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80.

3. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana.
Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega isikule.
Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”.

4. Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele.
Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast.

5. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks.
Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast.

6. Sularahaannetused kogumiskastides.
Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust.
Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.
Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes.

7. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega").
Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena. Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda.

8. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele.
Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale.
Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks.

Enne annetuse tegemist on teil võimalik päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud.


​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

0 Comments

Klient küsib: Ettevõte A on võlgu ettevõttele B ning ei ole võimeline nende arvete eest tasuma. Kuidas tuleks nende arvetega edasi käituda raamatupidamislikult, kui ettevõte hindab, et ei saagi sealt raha kätte?  Millised kanded teha?

3/9/2020

0 Comments

 

Picture
​Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel
b) summade otsene mahakandmine
Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke.
Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine.
Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend:
D kulu ebatõenäolisest laekumisest  (kontreetse arve summa)
K nõuded ostjate vastu  (kontreetse arve summa).

Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada.  Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande  alusdokumentidena.

Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga.

Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus"

0 Comments

Teise pensionisamba sissemaksete ajutine peatamine 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021

1/7/2020

0 Comments

 
Picture

1. Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed (SMS § 13 lõiked 19–22)
Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud – nendel pensioni II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed automaatselt 1. juulist 2020 ei peatu ja need jätkuvad tavapärases korras. Kuid nad saavad soovi korral II samba maksed nii 4% kui ka 2% peatada 1. detsembrist, kui esitavad 2020. a oktoobris avalduse maksete mitte tegemiseks (vt punkti 2).
Tööandja jaoks maksudeklaratsioonil TSD sotsiaalmaksu deklareerimisel ja tasumisel ei muutu seoses sotsiaalmaksu kogumispensioni osa peatamisega midagi, tööandja deklareerib ja tasub sotsiaalmaksu tavakorras, kõik vajalikud toimingud teostab Maksu- ja Tolliamet ise.
2. Kogumispensioni maksete (2%) peatamine soovi korral alates 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021 (KoPS § 673)
2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud otsustada, kas loobuda oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb neil 2020. a oktoobris esitada kontohaldurile või registripidajale internetipangas, pangakontoris või Pensionikeskuse kodulehe kaudu maksete mitte tegemise avaldus. Avalduse alusel peatub 2% makse tasumine 2020. a detsembrist kuni 2021. a 31. augustini. Soovi korral saavad maksed peatada ka inimesed, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960: kui nad esitavad avalduse maksete mitte tegemiseks, siis peatub neil ka 4% maksmine.
Tööandja peab alates 1. novembrist 2020 kontrollima oma töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamise peatamist või jätkamist. Kui töötaja on esitanud avalduse kogumipensioni maksete peatamisest, siis maksudeklaratsioonidel TSD 2020. a detsembri kohta kuni 2021. a augusti kohta ei tohi selle töötaja kogumispensioni makset deklareerida. Kui töötaja ei ole avaldust esitanud, siis jätkatakse kinnipeetud kogumispensioni makse deklareerimist tavakorras.
Samuti ei tasu avalduse esitanud isik kogumispensioni makset ettevõtluskontole laekunud tulust.
Avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja ei tasu kogumispensioni makset oma 1/12-lt 2020. aastal saadud ettevõtlustulult.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

0 Comments

Käibemaksukohustuslane- kes peavad olema ja miks mõned on vabatahtlikult?

1/6/2020

0 Comments

 
Picture
​Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.

​
Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:
  1.  Kellele ettevõte müüb oma kaupa või teenus, kas käibemaksukohustuslasest ettevõttele või hoopis eraisikule?
  2. Milliste hindadega müüvad teenust või kaupa konkureerivad ettevõtted?       Käibemaksukohustuslasest ettevõte lisab hinnale 20%. Kui klientideks on eraisikud, saab ettevõte käibemaksukohustuslaseks olemata pakkuda klientidele konkurentidest odavamat hinda. See võib muutuda oluliseks tiheda konkurentsiga tegevusvaldkonnas alustavale ettevõttele äri käima lükkamisel.
  3. Kui suures summas on ettevõttel ostuarveid võrreldes müügiarvetega? Käibemaksukohustuslane saab ostuarvetel oleva käibemaksu tasaarveldada müügiarvetel oleva käibemaksuga. Kui ostukäibemaks on suurem kui müügikäibemaks, saab ületava summa jätta maksuametis ettemaksukontole või taotleda maksuametilt maksu kandmist ettevõtte pangakontole.
  4. Kas ettevõte tegeleb kauba impordiga?
  5. Kas ettevõte soetab kaupa teisest liikmesriigist rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas?
  6. Kas ettevõte saab teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt?                                Kahe viimase punkti puhul tekib kohustus hakata piiratud käibemaksukohustuslaseks. See tähendab ostuhinnale lisanduvat 20%-list käibemaksu, mida käibemaksukohustuslane saab sisendkäibemaksuna tagasi arvata, kuid mittekäibemaksukohustuslane mitte.

Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused.
Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist. 

 
0 Comments
<<Previous

    Teemad

    All
    1. Juhtimine
    2. Maksud
    3. Personal
    #Coach Helen Rohumaa- Ettevõtte Kütus
    #Hea Raamatupidaja Näeb Numbritest Kaugemale
    #Kuidas Deklareerida Firmaautosid
    #Kuidas Eristada Tasusid?
    #Kuidas Toimub Firma Käibemaksukohuslasena Registreerimine?
    #Maksumäärad 2016.aastal
    #Maksumäärad 2017.aastal
    #Maksumäärad 2018.aastal
    #Maksumäärad 2019. Aastal
    #Maksumäärad 2020. Aastal
    #Maksumäärad 2022.aastal
    #Maksusoodustus Tervise- Ja Spordikuludele Alates 1.01.2018
    #Maksuvaba Tulu 2018
    #Maksuvaba Tulu Kasutamine
    #Raamatupidaja Karjäärivõimalused
    #Raamatupidajat Aitab Edasi Koostöö
    #Riigipühad 2022. Aastal
    #Töötasu Alammäärad

MEELDIVAT KOOSTÖÖD OODATES

KONTAKT 

Paadi tee 3, Viimsi
​Viimsi Äritare

MOBIIL

+372 52 29 191

Email

info@rlraamatupidamine.ee
  • Avaleht
  • Teenused
  • Hinnad
  • Kontakt
  • Blogi
  • KKK