Korduma kippuvad küsimused
Dividendide ja töötasu maksustamisega seotud üldistele küsimustele vastame eraldi KKK lehel.
👉 Vaata ka: Korduma kippuvad küsimused dividendide ja töötasu kohta
https://www.rlraamatupidamine.ee/kkk.html


Dividendide ja töötasu eristamine on teema, mis tekitab praktikas palju küsimusi, eriti omanike juhitud äriühingutes. Sageli arvatakse, et väljamakse nimetus määrab ka maksustamise. Tegelikkuses hinnatakse maksustamisel eelkõige tehingu tegelikku sisu.
Maksu- ja Tolliamet on oma nõuannetes ja selgitustes tähelepanu juhtinud olukordadele, kus väljamaksete vormistamine (nt dividendina) ei pruugi üksi olla piisav, kui tegelik sisuline olukord viitab tasule töö eest.
EMTA viide (dividendide käsitlus tööjõumaksude kontekstis):
https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksude-tasumisel?utm_source=chatgpt.com#dividendid

Dividend ja töötasu – kaks erinevat tululiiki

Dividend on osaluse alusel saadav tulu ettevõtte jaotatud kasumist.
Töötasu on tasu töö tegemise või juhtimisfunktsiooni täitmise eest.
Maksustamise seisukohalt hinnatakse muu hulgas:

• kas väljamakse on seotud töö tegemisega;
• millist rolli täidab väljamakse saaja ettevõttes;
• kas väljamakse on seotud kasumi jaotamise otsusega või tööpanusega.

Dividendide (ja omakapitali väljamaksete) maksustamise üldpõhimõtteid kirjeldab EMTA eraldi teemal:
EMTA viide (dividendid ja omakapitali väljamaksed):
https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/dividendide-ja-omakapitali-valjamaksete

Millal võib dividend olla käsitletav varjatud töötasuna?

Maksu- ja Tolliameti avalikes selgitustes on juhitud tähelepanu, et maksustamisel hinnatakse olukorda tervikuna ning üksnes lepingu või väljamakse “nimi” ei pruugi olla määrav, kui töö tegelik sisu ja väljamaksete iseloom viitavad tasule töö eest.
EMTA viide (töö tegelik sisu ja maksustamine; sama lehe dividendide osa):
https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksude-tasumisel?utm_source=chatgpt.com#dividendid

Praktikas võivad sellisteks tunnusteks olla näiteks:

• dividendi saaja osaleb aktiivselt ettevõtte igapäevases tegevuses või juhtimises;
• töötasu puudub või on võrreldes tehtud tööga oluliselt väike;
• dividende makstakse regulaarselt ja sarnaste summadena;
• väljamaksed ei ole selgelt seotud kasumi jaotamise otsustega;
• dividend on ettevõttest saadava tulu peamine allikas.

Miks pöörab maksuhaldur sellele tähelepanu?

Maksu- ja Tolliamet on oma nõuannetes rõhutanud, et töö tegemise eest makstava tasu puhul arvestatakse tööjõumakse ning tehingute vormistus peab olema kooskõlas töö tegeliku sisuga.
EMTA viide (tööjõumaksude tasumisega seotud selgitused, sh dividendid):
https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksude-tasumisel?utm_source=chatgpt.com#dividendid

Millised võivad olla maksustamise tagajärjed?

Kui maksustamisel jõutakse järeldusele, et väljamakse sisuline iseloom on töötasu, võib see kaasa tuua maksuarvestuse ümberhindamise koos lisanduvate kohustustega (sh tööjõumaksud ja võimalikud kõrvalkohustused). Sellised olukorrad selguvad praktikas sageli maksumenetluses.

(Artikli eesmärk on teemat selgitada üldisel tasandil; konkreetsete juhtumite hindamine sõltub alati asjaoludest ja dokumentidest.)

Seos dividendide maksustamisega

Dividendide maksustamise üldpõhimõtted ja Eesti 2025+ kord on meil kirjeldatud eraldi blogiartiklis:
👉 „Dividendide ja omakapitali väljamaksete maksustamine Eestis“
https://www.rlraamatupidamine.ee/blogi/dividendide-ja-omakapitali-valjamaksete-maksustamine-eestis
EMTA koondvaade samal teemal:
https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/dividendide-ja-omakapitali-valjamaksete

Kokkuvõte

Dividend ja töötasu on maksustamisel erineva sisuga tululiigid. Kui väljamakse on sisuliselt seotud töö tegemise või juhtimisfunktsiooni täitmisega, hinnatakse maksustamisel olukorda vastavalt tegelikule sisule, mitte üksnes väljamakse nimetusele.
Lisalugemine EMTA-st (dividendid tööjõumaksude kontekstis):
https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouadded/teadmiseks-toojoumaksude-tasumisel?utm_source=chatgpt.com#dividendid

​Korduma kippuvad küsimused
Dividendide ja töötasu maksustamisega seotud üldistele küsimustele vastame eraldi KKK lehel.
👉 Vaata ka: Korduma kippuvad küsimused dividendide ja töötasu kohta
https://www.rlraamatupidamine.ee/kkk.html

​Autor: RL Raamatupidamine​

Ettevõtjad küsivad raamatupidajalt ikka ja jälle samu küsimusi:
Kas see kulu on esinduskulu? Kas see on erisoodustus? Kas pean maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu?
Segadus on arusaadav – esindus- ja erisoodustuskulud on ühed enim eksimusi põhjustavad teemad raamatupidamises. Vale käsitlus võib tähendada maksuintresse ja ebameeldivaid üllatusi hiljem.
Oluline märkus: artikkel käsitleb esindus- ja erisoodustuskulusid raamatupidamise ja maksuarvestuse kajastamise vaates, tuginedes igapäevasele raamatupidamispraktikale. Tegemist ei ole maksunõustamisega.
Selles artiklis selgitame praktiliselt ja näidetega, kuidas esindus- ja erisoodustuskulusid eristada ning kuidas neid raamatupidamises ja maksuarvestuses tavapraktika kohaselt kajastatakse.

Mis on esinduskulu?

Esinduskulu on kulu, mis tehakse ettevõtte nimel klientide või koostööpartneritega suhete loomiseks ja hoidmiseks.
Tüüpilised esinduskulud:

• kliendi lõuna- või õhtusöök
• klientidele korraldatud üritused (seminar, matk, vastuvõtt)
• kingitused koostööpartneritele
• ettevõtte tutvustamisega seotud üritused

Esinduskulude maksustamine

• esinduskulud on tulumaksuga maksustatavad
• esinduskuludelt ei saa käibemaksu maha arvata

Oluline: isegi kui kulu on äriliselt põhjendatud ja vajalik, ei tähenda see, et see oleks maksuvaba.

Mis on erisoodustus?

Erisoodustus tekib siis, kui ettevõte annab töötajale või juhatuse liikmele isikliku hüve, mis ei ole otseselt vajalik töö tegemiseks.
Levinumad erisoodustused:

• töötaja või juhatuse liikme isiklikud reisid ettevõtte kulul
• pereliikmete osalemine ettevõtte üritustel
• isikliku auto, telefoni või eluaseme kasutamine ettevõtte kulul
• töötajale tehtud kingitused, mis ületavad maksuvaba piirmäära

Erisoodustuse maksustamine

• erisoodustuselt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks
• käibemaksu maha arvata ei saa

Siin ei ole oluline, kas ettevõtja peab kulu „mõistlikuks“ – määrav on, kas hüve on isiklik.

Kuidas eristada esinduskulu ja erisoodustust?

Praktiline rusikareegel:

• kliendile tehtud kulu → esinduskulu
• töötajale või juhatuse liikmele tehtud isiklik kulu → erisoodustus

Aga alati tuleb vaadata ka eesmärki ja sisu.

Näide 1: kliendiga talvematk
Kutsud kliendid talvematkale, eesmärgiga hoida ärisuhteid. → Tegemist on esinduskuluga (tulumaks, KM ei ole mahaarvatav).

Näide 2: töötajate meeskonnaüritus
Korraldad töötajatele meeskonnatöö arendamise eesmärgil ürituse. → Üldjuhul ei ole esinduskulu, vaid töötajate üritus (maksustamine sõltub sisust).

Näide 3: pereliikmete kaasamine
Töötajate üritusel osalevad ka pereliikmed. → Pereliikmete kulud on erisoodustus.

Segajuhtumid: üks üritus, mitu sihtrühma

Sageli osalevad samal üritusel:

• töötajad
• kliendid
• juhatuse liikmed
• pereliikmed

Sellisel juhul tuleb kulud jagada ja eristada:

• kliendiga seotud osa → esinduskulu (tulumaksuga maksustatav, käibemaks ei ole mahaarvatav)
• töötajatega seotud osa → töötajate kulu, mille maksustamine sõltub ürituse sisust ja eesmärgist
• pereliikmete osa → erisoodustus (tulumaks ja sotsiaalmaks)

Üks arve ei tähenda, et kogu summa kuulub ühe maksuliigi alla.

Dokumentatsioon on võtmetähtsusega

Õige maksukäsitluse aluseks on:

• ürituse eesmärgi kirjeldus
• osalejate nimekiri
• programm (eriti koolituslike ürituste puhul)
• korrektsed arved

Hea dokumentatsioon ei tee kulu maksuvabaks, kuid aitab vältida vaidlusi Maksu- ja Tolliametiga.

Levinumad vead

• eeldatakse, et äriliselt vajalik kulu on automaatselt maksuvaba
• ei eristata klientide ja töötajate kulusid
• pereliikmete kulud jäetakse arvestamata
• käibemaks arvatakse maha, kuigi see ei ole lubatud

Kokkuvõte

Esindus- ja erisoodustuskulude korrektne arvestus sõltub alati kolmest küsimusest:

1. Kellele kulu tehti?
2. Mis eesmärgil?
3. Kas see on dokumenteeritud?

Kui tekib kahtlus, tasub küsida enne, mitte pärast. Vale maksukäsitlus võib minna ettevõtjale kalliks.
Kui soovid oma ettevõtte kulude osas kindlust ja selgust, aitab professionaalne raamatupidamine vältida ebameeldivaid üllatusi. Raamatupidamislik nõu õigel ajal aitab ennetada vigu, mida hiljem tuleb parandada.

Autor: RL Raamatupidamine

​Avaleht > Blogi > Ettevõtte maksud > Dividendid

Alates 2025. aastast kehtib Eestis dividendide maksustamisel uus kord, mis puudutab kõiki osaühinguid ja aktsiaseltse. Lühidalt: dividendide maksusoodustused on lõppenud ning süsteem on muutunud lihtsamaks, kuid paljude jaoks ka kallimaks.

Dividendide maksustamine
Dividend on kasumi jaotamine omanikele. Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse dividend ühe määraga - 22/78 (alus: TuMS § 50 lg 1  ning § 4 lõiked 1 ja 11 ).
See tähendab, et:

• regulaarsete dividendide soodustust enam ei ole,
• 14/86 määra enam ei rakendata,
• füüsilisele isikule makstud dividendilt ei peeta enam täiendavat tulumaksu kinni (uutele dividendidele).

Kui dividendi makstakse mitterahaliselt (nt kinnisvara või väärtpaberina), maksustatakse see vara õiglases väärtuses omandi ülemineku hetkel.
Dividend loetakse makstuks ka siis, kui see vormistatakse laenuks.

Üleminekureegel varasematele dividendidele
Kuni 2024. aastani madalama maksumääraga maksustatud dividendi edasimaksmisel peab arvestama üleminekusättega (alus: TMS § 61 lg 68)
Kui dividend oli kuni 31.12.2024 maksustatud määraga 14/86, võib selle kasutamata osa edasi maksta:

• emaühingule - osanikule/aktsionärile dividendi edasi jaotada maksuvabalt. Maksuvabastuse eelduseks on nõue, et dividendi saanud ja edasimaksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus.;
• füüsilisele isikule edasi makstes tuleb kinni pidada 7% tulumaks.

Omakapitali väljamaksed
Omakapitali väljamakse (nt osakapitali vähendamine või likvideerimisjaotis) ei ole automaatselt dividend.
Maksustatakse ainult see osa, mis ületab varasemad sissemaksed.
Fondiemissiooni ei loeta sissemakseks.
Seega võib osa väljamaksest olla maksuvaba.

Vabastusmeetod
Kui Eesti äriühing:

• omab vähemalt 10% teises äriühingus,
• saab dividendi,
• ja maksab selle edasi,

siis on see dividend maksuvaba. Sama kehtib ka omakapitali väljamaksete puhul.

Mitteresidendid ja esindajakontod
Mitteresidendist dividendisaajal peab olema:

• Eesti isikukood või
• Maksu- ja Tolliameti mitteresidendi registrikood.

Esindajakonto puhul tuleb alati kindlaks teha, kas väärtpaber kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule - vastasel juhul võib tekkida vale maksuarvestus.

Maksukuritarvituse piir
Kohtupraktika on kinnitanud, et dividendide maksuvabastust ei tohi kasutada kunstlike skeemide kaudu. Kui tehingu tegelik eesmärk on maksude vältimine, võib maksuhaldur maksusoodustuse tühistada.

Kokkuvõte
✔ dividend = alati 22/78
✔ soodustusi enam ei ole
✔ omakapitali tagastus võib olla maksuvaba
✔ vabastusmeetod kehtib edasi
✔ dokumentatsioon ja deklareerimine on kriitilise tähtsusega

Kui soovid enne dividendide või kapitali väljamaksete tegemist kindlust, et maksuarvestus on korrektne, tasub otsus läbi arutada raamatupidajaga.

Dividendide maksustamise kõrval on oluline ka see, kuidas hinnatakse dividendide ja töötasu eristamist olukordades, kus osanik osaleb aktiivselt ettevõtte tegevuses.
👉 Dividendid või palk? Millal võib dividend olla käsitletav varjatud töötasuna.
​https://www.rlraamatupidamine.ee/blogi/dividendid-voi-palk-dividendide-ja-tootasu-eristamine-maksustamise-seisukohalt

Artiklis käsitleme dividendide ja töötasu eristamist maksustamise seisukohalt ning Maksu- ja Tolliameti vastavat käsitlust.


Rita Jaanson, raamatupidaja, RL Raamatupidamine OÜ
Sisu põhineb EMTA juhenditel ja kehtival seadusandlusel.
Viimati uuendatud: jaanuar 2026
Allikas: Maksu- ja Tolliamet

HAMBARAVI, TAASTUSRAVI, PSÜHHOLOOGILINE RAVI, FÜSIOTERAAPIA, LOGOPEEDILINE RAVI, TOITUMISNÕUSTAMINE

Töötajatele antavad hüved on üldjuhul erisoodustus. Teatud tervise- ja spordikulud on seaduses sätestatud erand ning neid saab teatud tingimustel hüvitada maksuvabalt.
​Erisoodustuse üldpõhimõtteid oleme selgitanud artiklis „Esindus- ja erisoodustuskulud: praktiline juhend ettevõtjale“

Tulumaksuseaduse § 48 lg 55 p 4 järgi erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele: kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.
Nimetatud kulutuste maksubavaks hüvitamiseks peavad olema täidetud kaks keskset tingimust: 

• erisuse alla liigituvad üksnes tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga majandusüksuste osutatavad teenused ja 
• teenused peavad olema piiritletud kindla raamiga – erisuse alla liigituvad üksnes teenused, mida osutatakse hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.

Tervishoiuteenuse osutajal peab olema tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ning toitumisnõustamise korral rakendatakse kutsenõuet. 
Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa olemasolu saab kontrollida Terviseameti kodulehel olevast registrist avaneb uues vahekaardis. Juhul kui osutatakse toitumisnõustamist, siis rakendatakse toitumisnõustaja ja/või toitumisterapeudi kutsenõuet. See tähendab, et toitumisnõustajal võib olla toitumisnõustaja kutsetunnistus või toitumisterapeudi kutsetunnistus või mõlemad kutsetunnistused. Kutse olemasolu on võimalik kontrollida Kutsekoja vastavast registrist avaneb uues vahekaardis.

Hambaravi

Kõiki hambaravi teenuseid võib maksuvabalt hüvitada 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Hüvitatavate teenuste osas erisused puuduvad. Hambaproteesimine, implantaadi paigaldamine, soodapesu ehk pärlipesu, ortodontia, hammaste valgendamine, hambapigmendi eemaldamine jne – kõik hambaravi teenused on hüvitatavad tulumaksuseaduse § 48 lg 55 p 4 alusel.

NB! Hambaravi teenuse osutajal peab olema tervishoiu teenuse osutaja tegevusluba. 

Taastusravi jt teenused

​Teenuste spekter on lai – sätte sõnastuse järgi on hõlmatud kõikide taastusravi kontekstis tegutsevate spetsialistide teenused, sh nt tegevusterapeutide ja psühholoog-nõustajate osutatavad teenused, osutatagu neid siis kas nn individuaalteenusena või kompleksteenuse kontekstis. Taastusravi erialal võib olla põhjendatud konsulteerimine teiste erialade spetsialistidega (psühhiaatrid, oftalmoloogid, ortopeedid) ning ka selline töötajale osutatud teenus on kooskõlas sätte eesmärgiga ja seega ei maksustata seda erisoodustusena. Sarnaselt on võimalik rahastada psühholoogilise ravi kontekstis lisaks kliinilistele psühholoogidele ka psühholoog-nõustajate või ka vaimse tervise õe teenuseid. Psühholoogilise ravi osutamine võib toimuda nii eriarstiabi, perearstiabi kui ka psühholoogilise ravi iseseisva osutamise raames.

Autor: RL Raamatupidamine
​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Töötajatele antavad hüved on üldjuhul erisoodustus. Teatud tervise- ja spordikulud on seaduses sätestatud erand ning neid saab teatud tingimustel hüvitada maksuvabalt.
​Erisoodustuse üldpõhimõtteid oleme selgitanud artiklis „Esindus- ja erisoodustuskulud: praktiline juhend ettevõtjale“

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik hüvitada töötajate tervise edendamise ja spordiga seotud kulusid kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui see võimalus on tagatud kõigile töötajatele.

Kellele maksusoodustus kehtib?
Töötajaks loetakse:

• töölepingu alusel töötav isik
• ametnik
• juhatuse või nõukogu liige
• pikaajaline FIE
• võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtuleping) alusel töötav füüsiline isik

Maksusoodustus ei laiene töötaja pereliikmetele ega teiste äriühingute töötajatele.

Millised kulud on maksuvabad?
Maksuvabalt saab hüvitada näiteks:

• rahvaspordiürituste osavõtutasu
• spordi- või liikumispaiga regulaarse kasutamise kulud ja massaaž
• tööandja spordirajatiste ülalpidamiskulud
• tervishoiuteenused (nt hambaravi, taastusravi, psühholoogiline ravi, füsioteraapia, logopeediline ravi)
• toitumisnõustamine kutsetunnistusega spetsialisti poolt
• ravikindlustuse kindlustusmaksed

Olulised tingimused

• 400 eurot on koos käibemaksuga ja sisendkäibemaksu maha arvata ei saa
• piirmäär kehtib iga töötaja kohta eraldi ja ei ole ülekantav
• kui töötajal on mitu tööandjat, võib iga tööandja rakendada 400 euro piirmäära
• vajalik on kuludokument ja isikupõhine arvestus
• tööandja ei pea pakkuma kõiki teenuseid, kuid võimalus peab olema tagatud kõigile töötajatele
• maksusoodustus ei hõlma spordivahendeid (nt riided, jalanõud, varustus) ega lisateenuseid (transport, toitlustus jms)
• soodustus kehtib ka välismaal tehtud tervise- ja spordikuludele

​Paindlikkus
Tööandja otsustab, milliseid tervise ja spordi hüvesid ta pakub.
Töötaja otsustab, kas ja milliseid neist ta kasutab.

Autor: RL Raamatupidamine

Vastus: Jah. Juhatuse liikme tasu on palgatulu ning juhatuse liige võib esitada avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks, arvestades, et seda kasutatakse ainult ühe maksja juures.

Palgatulu ja maksuvaba tulu alates 2026. aastast

​Palgatulu hõlmab:

• töölepingu ja avaliku teenistuse alusel makstavat tasu;
• võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu (nt käsundus-, töövõtu-, maakleri-, agendi- ja komisjonileping);
• juriidilise isiku juhatuse ja kontrollorgani liikme tasu.

Maksustamine alates 01.01.2026

• tulumaks 22%;
• maksuvaba tulu 700 eurot kuus / 8400 eurot aastas, sõltumata sissetuleku suurusest;
• vanaduspensionieas maksuvaba tulu 776 eurot kuus / 9312 eurot aastas.

Maksuvaba tulu rakendamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ning seda saab teha ainult ühele tööandjale
(tulumaksuseaduse § 42 lg 2).

​Muud palgaga seotud maksed

• sotsiaalmaksu miinimumi aluseks olev kuumäär 886 eurot;
• töötuskindlustusmakse: töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%;
• kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%.

Tähelepanu 2025. aasta lõpus

Maksustamine on kassapõhine.
Kui detsembri 2025 töötasu makstakse välja jaanuaris 2026, kehtivad:

• 2026. aasta maksumäärad;
• maksuvaba tulu 700 € rakendub esmakordselt jaanuaris 2026 väljamakstud töötasule;
• töötasu deklareeritakse jaanuari TSD-l (tähtaeg 10.02.2026).

Käibemaksukohustuslase registreerimine ja kustutamine alates 2025. aastast: muudatused ja täpsustused

Alates 2025. aastast kehtivad Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja registrist kustutamise reeglid, mille alusel arvestatakse käibemaksu kohustuslaste registrisse kandmise ja kustutamise tingimusi täpsemalt. 
Käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäär Eestis kehtib käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär endiselt 40 000 eurot aastas. Kui ettevõtte käive ületab selle piirmäära kalendriaasta jooksul, tuleb ettevõte registreerida käibemaksukohustuslaseks.

Muudatus:
Alates 1. jaanuarist 2025 tuleb end käibemaksukohuslasena registreerida teiste seas ka nendel ettevõtetel, kelle 40 000 euro suuruse aastakäibe hulka kuulub:

• Kaupade ja teenuste käive, sealhulgas nullprotsendiga maksustatav käive, välja arvatud põhivara müük;
• Kinnisasjadega seotud tehingud, välja arvatud põhivara müük ja juhuslikud tehingud;
• Kindlustus- ja finantsteenuste käive, välja arvatud juhuslikud teenused.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot arvestatakse ainult Eestis tekkiva käibe põhjal. Kui ettevõtte kogukäive on maksuvaba või nullprotsendiga maksustatav ja see ei sisalda ühendusesisest käivet, siis ei teki registreerimiskohustust, sõltumata käibe suurusest.

Millised on ettevõtte juhuslikud tehingud?

Juhuslikuks tehinguks loetakse tehingut, kui:

1. Tehing ei ole seotud maksukohuslase põhitegevuse ehk tema igapäevase äritegevusega.
2. Juhuslikkust ei hinnata pelgalt tehingute sageduse, summa suuruse ega osakaalu järgi.
3. Üldjuhul loetakse tehing juhuslikuks, kui ettevõte on investeerinud oma vabad vahendid, andnud laenu vms, kuid ettevõtte loomise eesmärk ei ole selline tegevus.

Näited juhuslikest tehingutest:

• Juhuslik võõrandamine: Kui ettevõte müüb väärtpabereid, mida ta on soetanud investeerimise eesmärgil, kuid väärtpaberitehingud ei kuulu tema põhitegevusse.
• Laenu andmine: Kui ettevõte annab laenu, kuid laenude andmine ei ole tema põhitegevusala.

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine alates 2025. aastast

Alates 2025. aastast kehtivad muudatused ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise reeglite osas. Ettevõtjal on endiselt õigus esitada avaldus enda kustutamiseks registrist, kuid selleks tuleb täita täiendavad tingimused, mis muudavad protsessi täpsemaks ja arvestavad ettevõtte prognoositavat käivet.
Varasemalt kehtinud kord: Ettevõtja pidi prognoosima oma järgmise 12 kuu käibe ja kui see ei ületanud 40 000 euro piirmäära, sai ta esitada kustutamisavalduse. See võimaldas lühiajalisi registreeringuid, kus ettevõtted registreeriti käibemaksukohustuslaseks vaid osa aastast ning kustutati, kui käive järgmisel aastal langes alla piirmäära.
Uued reeglid alates 2025. aastast: Ettevõte saab end käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, kui eelmise ja jooksva kalendriaasta käive ei ületa 40 000 eurot ning prognoositav Eestis tekkiv käive järgmise 12 kuu jooksul ei ületa 40 000 eurot. See muudatus välistab lühiajalised käibemaksuregistreeringud, kus ettevõtted registreeruvad käibemaksukohustuslaseks ainult aasta lõpus ja kustutatakse seejärel, kui käive järgmisel aastal langeb alla piirmäära.

Kokkuvõte
​
Käibemaksukohuslaseks registreerimise 40 000 euro suuruse piirmäära sisse kuulub vaid selline käive, mis on tekkinud Eestis. Kui äriühingu kogukäive on maksuvaba või nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav ja see ei sisalda ühendusesisest käivet, siis sõltumata käibe suurusest registreerimiskohustust ei teki.
Samuti on kustutamise reeglid täpsustunud: ettevõtted saavad end registrist kustutada, kui nende
eelmise ja jooksva perioodi käive ei ületa piirmäära ning prognoositud käive järgmisel 12 kuul jääb alla 40 000 euro. See muudatus välistab lühiajalised käibemaksuregistreeringud, muutes registreerimise ja kustutamise protsessi täpsemaks ja prognoositavamaks.

Täiendavat teavet ja nõu saate küsida meie meeskonnalt või lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksumäärad ja muudatused alates 2025. aastast

• Füüsilise isiku tulumaksu määr: Kehtib 22% kõikidele füüsilise isiku poolt tehtud väljamaksetele ja kuludele, mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2025.
• Juriidilise isiku tulumaksu määr: Kehtib 22/78. 
• Maksuvaba tulu: Üldine maksuvaba tulu on 7848 eurot aastas, ehk 654 eurot kuus. Vanaduspensioniikka jõudnud inimestele kehtib kõrgem maksuvaba tulu 9312 eurot aastas, ehk 776 eurot kuus.
• Kogumispensioni makse määr: Kogumispensioni makse määr sõltub inimese valikust ja on 2%, 4% või 6%. Soovitame enne palga väljamakse tegemist kontrollida isiku maksemäära pensionikeskuses.
• Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus: kuumäär on 820 eurot, mille alusel tuleb tasuda 270,60 eurot sotsiaalmaksu.
• Krediidiasutuse tulumaksu avansiline makse: Avansiline makse on 18%, mida tuleb esmakordselt deklareerida maikuu TSD-l, tähtaeg on 10. juuni 2025.

Maksuvabad Piirmäärad ja Erisoodustused

• Välislähetuse päevaraha: Lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on suurenenud:
  • Esimese 15 päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 15 päeva kuus, on piirmäär 75 eurot päevas.
  • Iga järgneva päeva kohta on piirmäär 40 eurot päevas.
• Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis: Töösõiduks võib hüvitada 0,5 eurot km kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
• Töötaja ettevõtlusega seotud majutamiskulutused: Majutamiskulud ei loeta erisoodustuseks, kui töötaja majutamine Tallinnas või Tartus ei ületa 500 eurot ja mujal Eestis 250 eurot. Kulutusi ei loeta erisoodustuseks, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja ei ole omanik töökohale lähemal asuvast eluasemest.
• Reklaami eesmärgil üle antud kaupade ja teenuste väärtus: Kui reklaami eesmärgil antakse üle kaupu või teenuseid, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot, siis neid ei maksustata tulumaksuga.
• Vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär: 50 eurot kalendrikuus lisandub 2% samal kuul isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Töötervishoiu- ja Tervise Edendamise Kulud

Alates 2025. aastast võivad töötervishoiu- ja tervise edendamise kulud olla maksuvabad ka siis, kui need ei ole määratud töötervise ja tööohutuse seaduses, kuid on tööspetsiifikast tulenevad mõistlikud ja vajalikud kulutused.

• Erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi kuni 400 eurot töötaja kohta aastas, kui neid võimaldatakse kõigile töötajatele.
• Loetellu lisanduvad nüüd ka massaažiga seotud kulutused.

Muud Olulised Meeldetuletused ja Tähtpäevad

• Vähenenud töövõimega töötaja sotsiaalmaksu soodustus: Vähenenud töövõimega töötaja puhul on sotsiaalmaksu soodustus lubatud vähemalt kuumääralt, kui tööandjal on Töötukassa otsus tasuda töötaja eest sotsiaalmaksu ja Töötukassa deklareerib selle töötaja eest.
• INF3 deklaratsiooni esitamine: Kõik riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutused, avalik-õiguslikud ülikoolid, erakoolid ja täienduskoolitusasutused peavad esitama INF3 deklaratsiooni hiljemalt 3. veebruariks 2025.
• INF14 deklaratsiooni esitamine:
  • INF14 I-III osa (isikliku sõiduauto hüvitis, koolituskulud, tervise edendamise kulud) esitamise tähtaeg on 3. veebruar 2025.
  • IV osa (antud ja tagastatud laenud) tuleb esitada järgmise kvartali 20. kuupäevaks.
• Äriühingud ja madalama määraga maksustatud dividendid: Kui äriühing on saanud teiselt residendilt dividende, millel on madalam maksustamise määr, siis nende edasi maksmisel füüsilisele isikule jääb kehtima 7% kinnipeetav tulumaksumäär.
• TSD esitamise tähtaeg: Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaeg on maksustava väljamakse või -kulu tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev. Aruande esitamiseks on soovitatav esitada see paar päeva enne tähtpäeva.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 5,31 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 886 eurot.
 
Alates            Töötasu alammäär     Töötasu alammäär kuus  Alus tunnistäistööaja korral
01.01.2025    5,31 eurot                    886 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 87
01.01.2024    4,86 eurot                    820 eurot       Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113
01.01.2023    4,30 eurot                    725 eurot       Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124
01.01.2022    3,86 eurot                    654 eurot       Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 
01.01.2021    3,48 eurot                    584 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 
01.01.2020    3,48 eurot                    584 eurot       Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 
01.01.2019    3,21 eurot                    540 eurot       Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 
01.01.2018    2,97 eurot                    500 eurot       Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 
01.01.2017    2,78 eurot                    470 eurot       Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 
01.01.2016    2,54 eurot                    430 eurot       Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 
01.01.2015    2,34 eurot                    390 eurot       Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 
01.01.2014    2,13 eurot                    355 eurot       Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 
01.01.2013    1,90 eurot                    320 eurot       Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 
01.01.2012    1,80 eurot                    290 eurot       Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 
01.01.2011    1,73 eurot                    278,02 eurot  Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118  § 81
01.01.2008      27 krooni                   4350 krooni   Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 
                                                                              Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 
01.01.2007      21 krooni ja 50 senti   3600 krooni    Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a
määrus nr 273
01.01.2006      17 krooni ja 80 senti   3000 krooni    Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a
määrus nr 328
01.01.2005      15 krooni ja 90 senti   2690 krooni    Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a
määrus nr 374
01.01.2004      14 krooni ja 60 senti   2480 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a
määrus nr 323
01.01.2003      12 krooni ja 90 senti   2160 krooni    Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a
määrus nr 366
01.01.2002      10 krooni ja 95 senti   1850 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a
määrus nr 396
01.01.2001        9 krooni ja 40 senti   1600 krooni    Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 428
01.01.2000        8 krooni ja 25 senti   1400 krooni    Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a
määrus nr 360
01.01.1999        7 krooni ja 35 senti   1250 krooni    Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a
määrus nr 270
01.01.1998        6 krooni ja 50 senti    1100 krooni    Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a
määrus nr 245
01.02.1997        5 krooni                       845 krooni    Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a
määrus nr 52
01.01.1996        4 krooni                       680 krooni    Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a
määrus nr 14

2025 muutused

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 22%.
• Residendist füüsilisel isikul õigus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 654 eurot kuus ja kuni 7848 eurot aastas – sõltub inimese sissetulekust. NB! „Maksuküür“ jääb kehtima ka 2025. aastal.
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 22/78.
  Kaob ära regulaarselt jaotavate dividendide maksuarvestus ehk madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule maksutud dividendidelt kinnipeetav tulumaks 7%.
  Kuid olukorras, kus äriühing on maksnud teisele äriühingule madalama määraga dividende, siis nende edasi maksmisel emaühingule või juriidilisest isikust aktsionärile/osanikule kehtib vabastusmeetod ning edasi maksmisel füüsilisest isikust osanikule/aktsionärile tuleb pidada kinni 7% tulumaksu. 
• Alates 01.01.2025 on kogumispensioni makse määr 2%, 4% või 6%, sõltuvalt inimese avaldusest pensioniregistri pidajale. Kui avaldust suuremale määrale ei ole tehtud, siis kehtib vaikimisi maksemäär 2%.
  Täpsem info: Kogumispensioni makse määra muudatus alates 1. jaanuarist 2025

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse.
  Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
• Maksuvaba tulu vanaduspensionieas ei sõltu inimese sissetulekust (kuus kuni 776 eurot ja aastas kuni 9312 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks ei pea vanaduspensionieas inimene Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele esitama avaldust. Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu automaatselt ja annab maksuvaba tulu kasutamata jäägi üle Pensionikeskusele.
  Täpsem info maksuvaba tulu vanaduspensionieas arvestamisest.
• Maksuvabad on töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis.
  Täpsem info: Tervis ja sport
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 725 eurot (2023. aastal kehtinud 654 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 239,25 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad avaneb uues vahekaardis on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2023. aastal).
  Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Tööandja jätkab vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse tasumist tööandjale kehtestatud määras (0,8%).
  Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt
• Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist avaneb uues vahekaardis isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga.
  
  Soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.
  
  Alates jaanuarist 2024 võimaldatakse II sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile (01.01.2024–30.11.2024) ning uus makse määr hakkab kehtima 1. jaanuarist 2025.
  Täpsem info: Kogumispensioni makse määra muudatus alates 1. jaanuarist 2025
• 2023. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2024. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2024). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2023. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2023. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2023. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2024).

​​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

SotsiaalmaksTööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis, TKindlS § 40 lg 2 p 4 avaneb uues vahekaardis, KoPS § 7 lg 2 avaneb uues vahekaardis).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse avaneb uues vahekaardis kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
NÄITED

1. Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
2. Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
3. Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
4. Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

​​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse. 
  Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
• Maksuvaba tulu vanaduspensionieas ei sõltu inimese sissetulekust (kuus kuni 704 eurot ja aastas kuni 8448 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks ei pea vanaduspensionieas inimene Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele esitama avaldust. Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu automaatselt ja annab maksuvaba tulu kasutamata jäägi üle Pensionikeskusele. Täpsem info maksuvaba tulu vanaduspensionieas arvestamisest.
• Maksuvabad on töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Täpsem info: Tervis ja sport
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 654 eurot (2022. aastal kehtinud 584 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 215,82 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad avaneb uues vahekaardis on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2022. aastal). 
  Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Tööandja jätkab vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse tasumist tööandjale kehtestatud määras (0,8%). 
  Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt
• Kogumispensioni makse määr on 2%. 
  
  Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist avaneb uues vahekaardis isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga: 
  
  
  • perioodil 01.04.2022–31.07.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2023, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2022;
  • perioodil 01.08.2022–30.11.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2023, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2023;
  • perioodil 01.12.2022–31.03.2023 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2023, see info lisatakse 01.08.2023.

NB! Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.

• Alates 01.01.2023 algab 2% kogumispensioni makse kinnipidamine 2022. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2022. aastal sissemaksete katkestamise avaldust).
• 2022. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2023. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2023). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2022. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2022. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2022. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2023).

​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Tööandja peab töötamise peatamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust:

• vanemapuhkus ja
• emapuhkus.​
  

Isa-, ema-, vanema- ja lapsendajapuhkuse välja võtmiseks teeb töötaja avalduse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Töötaja näeb Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kasutamata puhkusepäevade hulka. Kui töötaja on puhkuseavalduse esitanud, teavitab sotsiaalkindlustusamet sellest automaatselt tööandjat. Tööandjale annab sotsiaalkindlustusamet teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse puhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb.
Maksu- ja Tolliamet teavitab tööandjat omakorda siis, kui sotsiaalkindlustusamet on puhkuse töötamise registrisse kandnud. 

• Sotsiaalkindlustusamet kannab töötamise registrisse emapuhkuse ja isapuhkuse.
• Tööandja kannab töötamise registrisse vanemapuhkuse. 

Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.

Lapsehoolduspuhkus

Alates 01.04.2022 on lapsehoolduspuhkuse uus nimetus vanemapuhkus.
 
Vanemapuhkus

2022. aasta 1. aprillil nimetatakse lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks.
Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu ja tööandja teeb peatamise kande töötamise registris.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.
Loe vanemapuhkusest rohkem sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Emapuhkus

1. aprillist  2022 asendus senine sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Loe emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kohta sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Isapuhkus

Tööandja isapuhkuse kannet sisestada ei saa. Isapuhkuse avalduse teeb Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis isapuhkuse taotleja.
Kui töötaja teeb Sotsiaalkindlustusametile isapuhkuse avalduse, teavitatakse tööandjat sellest e-kirja teel. Teise teavituse saab tööandja siis kui Sotsiaalkindlustusamet teeb töötaja kohta töötamise registrisse isapuhkuse kande.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja kirjalik avaldus.
  Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (sama, mis oli 2021. aastal), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad  on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2021. aastal, säilivad kuni 2025. aasta lõpuni).
  Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
  Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt  
• Kogumispensioni makse määr on 2%.
  Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist  isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga:
  
  
  • perioodil 01.04.2021–31.07.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2022, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2021;
  • perioodil 01.08.2021–30.11.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2022, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2022;
  • perioodil 01.12.2021–31.03.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2022, see info lisatakse 01.08.2022.
• NB! Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.
• Alates 01.01.2022 algab 2% kogumispensioni makse kinnipidamine 2021. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2021. aastal sissemaksete katkestamise avaldust).
• 2021. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2022. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2022). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2021. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2021. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2021. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2022).
• Töötasu alammäär 2021. aastal 654 eurot kuus ja tunnitasu 3,86 eurot tunnis.

​Allikas: Maksu- ja Tolliamet

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
• Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu arvestamine
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (2020. aastal kehtinud 540 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. 
• Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustuse algus- või lõppkuupäeva saab kontrollida Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga.
  • Alates 01.12.2020 tehtud väljamaksetelt peatus 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avalduse. 2% makse kinnipidamine peatub ajutiselt 01.12.2020–31.08.2021.
  • Alates 01.01.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine pensioniikka jõudnud töötajate puhul, kellel algasid kogumispensioni väljamaksed 2020. aastal. Vanaduspensioniea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi üldistel alustel.
  • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 2020. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avaldust).
  • Alates 01.09.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2021. aasta jaanuarist kuni märtsini II sambast lahkumise avalduse. Seoses sellega tuleb raamatupidajatel Pensionikeskuse liitumiskontrollist 2021. aasta augustis üle kontrollida kõik oma töötajad, et teha kindlaks, kellel alates septembrist teise samba makset kinni pidada ja kellel mitte.
  • Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 1970.–1982. aastal sündinud töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta jaanuarist kuni novembrini II sambaga vabatahtlikult liitumise avalduse.
    Lisainfo: Kogumispensioni II samba ümberkorraldused
• 2020. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2021. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 584 eurolt ehk 192,72 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2021). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2020. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2020. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2020. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2021).
• Töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Sotsiaalministeerium ja tööandjate keskliit jõudsid kokkuleppele haiguspäevade hüvitamise uues skeemis, mis kehtib kaks aastat.
Hetkel on haiguslehe kolm esimest päeva tasustamata, 4.-8. päeva eest tasub tööandja ja alates 9. päevast riik.
Uue korra alusel jääb tööandja kanda teine kuni viies päev.
Sellega püütakse vältida olukorda, kus töötaja läheb haigena tööle, et mitte rahas kaotada.

Loe lähemalt: www.err.ee/1154715/kokkulepe-haiguspaevade-huvitamise-uue-skeemi-osas-kehtib-kaks-aastat

Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.

Järgnevalt on kirjeldatud enimlevinumaid viise annetamiseks koos maksuaspektidega.
1. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega isikud).
Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses. Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni:

• 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (ehk sisuliselt 3% „palgafondist”) või
• 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa tulumaksuga, mille määr on 20/80.

2. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, või muule juriidilisele isikule.
Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80.

3. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana.
Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega isikule.
Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”.

4. Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele.
Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast.

5. Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks.
Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast.

6. Sularahaannetused kogumiskastides.
Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust.
Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.
Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes.

7. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega").
Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena. Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda.

8. Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele.
Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale.
Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks.

Enne annetuse tegemist on teil võimalik päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud.

​Allikas: Maksu- ja Tolliamet