Alates 2022. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 3,86 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 654 eurot.
Alates Töötasu alammäär Töötasu alammäär kuus Alus tunnistäistööaja korral 01.01.2022 3,86 eurot 654 eurot Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 01.01.2021 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 01.01.2020 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 01.01.2019 3,21 eurot 540 eurot Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 01.01.2018 2,97 eurot 500 eurot Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81 01.01.2008 27 krooni 4350 krooni Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 01.01.2007 21 krooni ja 50 senti 3600 krooni Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273 01.01.2006 17 krooni ja 80 senti 3000 krooni Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 328 01.01.2005 15 krooni ja 90 senti 2690 krooni Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a määrus nr 374 01.01.2004 14 krooni ja 60 senti 2480 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323 01.01.2003 12 krooni ja 90 senti 2160 krooni Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366 01.01.2002 10 krooni ja 95 senti 1850 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396 01.01.2001 9 krooni ja 40 senti 1600 krooni Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428 01.01.2000 8 krooni ja 25 senti 1400 krooni Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrus nr 360 01.01.1999 7 krooni ja 35 senti 1250 krooni Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määrus nr 270 01.01.1998 6 krooni ja 50 senti 1100 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrus nr 245 01.02.1997 5 krooni 845 krooni Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a määrus nr 52 01.01.1996 4 krooni 680 krooni Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a määrus nr 14
0 Comments
Allikas: Maksu- ja Tolliamet Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel b) summade otsene mahakandmine Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke. Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine. Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend: D kulu ebatõenäolisest laekumisest (kontreetse arve summa) K nõuded ostjate vastu (kontreetse arve summa). Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada. Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande alusdokumentidena. Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga. Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus" Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.
Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:
Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused. Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist.
Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.
Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates. Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult. Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit. Allikas: Maksu- ja Tolliamet Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.
Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta.
www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja |
Teemad
All
|