Allikas: Maksu- ja Tolliamet
0 Comments
Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel b) summade otsene mahakandmine Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke. Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine. Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend: D kulu ebatõenäolisest laekumisest (kontreetse arve summa) K nõuded ostjate vastu (kontreetse arve summa). Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada. Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande alusdokumentidena. Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga. Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus" Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.
Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:
Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused. Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist.
Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.
Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates. Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult. Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit. Allikas: Maksu- ja Tolliamet Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.
Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta.
www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja Maksu-ja tolliamet (MTA) hakkas sel nädalal välja saatma teavitusi äriühingutele, et tuletada meelde aasta algusest kehtima hakanud ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise tingimusi ning juhendada andmete deklareerimisel. Aasta alguses muutus firmaautode erakasutuse maksustamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning paljudel juhtudel ka odavamaks. Ettevõtjal tuleb otsustada, kas sõiduauto erakasutus on lubatud või mitte ning erisoodustuse maksustamine toimub juba vastavalt auto võimsusele. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal selle kohta maanteeameti registris vastav märge teha ning tagada, et sellest kinni peetakse. Veebruari maksudeklaratsioonide andmetel tasusid erisoodustust 6000 äriühingut. Samas pea 7700 äriühingul oli jäänud veebruaris erisoodustus deklareerimata, kuigi maanteeameti registris puudus märge, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluses. Seetõttu on MTA-l kavas lähinädalatel saata nendele ettevõtetele meeldetuletus, et maanteeameti registris märgitaks ära õige sõiduauto kasutamise kord või deklareeritaks erisoodustus. Samuti juhib maksuhaldur teavitustega tähelepanu nendele olukordadele, kus äriühingud on ettevõttele kuuluva sõiduauto ära müünud. MTA andmetel on eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses suurenenud juriidiliste isikute poolt sõiduautode võõrandamine. Samas näitab analüüs, et osad äriühingud on jätnud sõiduautode müügikäibe käibedeklaratsioonidel kajastamata. Kuna käibemaksuseaduse järgi on sõiduauto müük käibemaksuga maksustatav käive, siis on teavituse eesmärk tuletada meelde, et käive tuleb käibedeklaratsioonil deklareerida ning tasuda sellelt ka käibemaks. Lisaks tuleb jälgida seda, et kui sõiduauto müüakse ettevõttega seotud isikule, näiteks juhatuse liikmele või temaga seotud teisele äriühingule, siis peab tehingu summa vastama ka turuväärtusele. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud füüsilise isikuga turuhinnast soodsamatel tingimustel, siis käsitletakse maksuseaduste alusel seda erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud teise äriühinguga ja hind erineb turuväärtusest, siis maksustatakse tehingu hinna ja turuväärtuse vahe tulumaksuga. MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Kaia Kollo sõnul ei tähenda teavituse saamine automaatselt, et oleks maksustamise tingimusi rikutud. „Meie eesmärk on nende teavituste abil tuletada ettevõtjatele muutunud korda meelde, et aasta esimeste kuude jooksul andmed paika saada. Kui näeme oma analüüsi põhjal, et meile jääb jätkuvalt küsitavusi sõiduautodega tehtud tehingute või erisoodustuse deklareerimisel, siis hiljem pöördume vajadusel ettevõtjate poole juba konkreetsemate küsimustega, et ettevõtja poolt esitatud andmetest paremini aru saada ja vajadusel teda nõustada,“ lisas Kollo. to edit. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet ![]() Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist lihtsa ja mugava ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest. Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, siis saadab amet selle kohta automaatse teavituse. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. „Minu sissetulekud“ nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt. „Lisaks ülevaate saamisele hakkame seoses maksuvaba tulu arvestusega vajadusel ka teavitusi saatma. Soovitame tänavu tuludeklaratsiooni täitmisel seetõttu ühtlasi ka oma meiliaadressi ning mobiiltelefoni numbri üle vaadata, et saaksime neid vajadusel teavituste saatmiseks kasutada,“ ütles Liivamägi. MTA hakkab inimestele kuvama ja saatma kolme erinevat hoiatust: • kui maksuvaba tulu on arvestatud rohkem kui ühest kohast (välja arvatud sotsiaalkindlustusametist saadud hüvitiste puhul); • kui ühes kuus on arvestatud ettenähtust rohkem maksuvaba tulu (võimalik juhul, kui on kaks või enam väljamakse tegijat); • kui aasta keskel on aastane maksuvaba tulu juba ära kasutatud. Oluline on aga arvestada, et MTA hakkab teavitusi tegema vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. „Ehk et kuigi palgatulu põhjal võib aasta jooksul olla kõik õigesti arvesse võetud, siis täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta,“ selgitas Liivamägi. Teavitusi saadab amet ainult meiliga või SMS-iga, posti teel teavitusi ei saadeta. Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot. Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811 Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet |
Teemad
All
|