Raamatupidamise blogi ja uudised - RL RAAMATUPIDAMINE OÜ

Töötasu alammäärad

7/1/2024

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 4,86 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 820 eurot.

Alates Töötasu alammäär Töötasu alammäär kuus Alus tunnistäistööaja korral
01.01.2023 4,86 eurot 820 eurot   Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113
01.01.2023 4,30 eurot 725 eurot   Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124
01.01.2022 3,86 eurot 654 eurot   Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116
01.01.2021 3,48 eurot 584 eurot   Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115
01.01.2020 3,48 eurot 584 eurot   Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115
01.01.2019 3,21 eurot 540 eurot   Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117
01.01.2018 2,97 eurot 500 eurot   Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189
01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot   Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot   Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot   Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot   Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot   Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6
01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot   Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169
01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118  § 81
01.01.2008 27 krooni 4350 krooni   Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90
  Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254
01.01.2007 21 krooni ja 50 senti 3600 krooni Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a
määrus nr 273
01.01.2006 17 krooni ja 80 senti 3000 krooni Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a
määrus nr 328
01.01.2005 15 krooni ja 90 senti 2690 krooni Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a
määrus nr 374
01.01.2004 14 krooni ja 60 senti 2480 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a
määrus nr 323
01.01.2003 12 krooni ja 90 senti 2160 krooni Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a
määrus nr 366
01.01.2002 10 krooni ja 95 senti 1850 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a
määrus nr 396
01.01.2001 9 krooni ja 40 senti 1600 krooni Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a
määrus nr 428
01.01.2000 8 krooni ja 25 senti 1400 krooni Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a
määrus nr 360
01.01.1999 7 krooni ja 35 senti 1250 krooni Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a
määrus nr 270
01.01.1998 6 krooni ja 50 senti 1100 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a
määrus nr 245
01.02.1997 5 krooni 845 krooni Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a
määrus nr 52
01.01.1996 4 krooni 680 krooni Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a
määrus nr 14

HAIGUSHÜVITISTE MAKSMISE KORD ALATES 01.07.2023

1/7/2023

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 avaneb uues vahekaardis maksab tööandja haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Täpsema info töövõimetushüvitiste kohta avaneb uues vahekaardis leiate Tervisekassa kodulehel.
Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1 avaneb uues vahekaardis), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

SotsiaalmaksTööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis, TKindlS § 40 lg 2 p 4 avaneb uues vahekaardis, KoPS § 7 lg 2 avaneb uues vahekaardis).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse avaneb uues vahekaardis kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
NÄITED

Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksumäärad 2023. aastal

2/1/2023

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse.
Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
Maksuvaba tulu vanaduspensionieas ei sõltu inimese sissetulekust (kuus kuni 704 eurot ja aastas kuni 8448 eurot). Maksuvaba tulu arvestamiseks ei pea vanaduspensionieas inimene Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele esitama avaldust. Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu automaatselt ja annab maksuvaba tulu kasutamata jäägi üle Pensionikeskusele. Täpsem info maksuvaba tulu vanaduspensionieas arvestamisest.
Maksuvabad on töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Täpsem info: Tervis ja sport
Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 654 eurot (2022. aastal kehtinud 584 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 215,82 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad avaneb uues vahekaardis on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2022. aastal).
Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Tööandja jätkab vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse tasumist tööandjale kehtestatud määras (0,8%).
Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt
Kogumispensioni makse määr on 2%.

Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist avaneb uues vahekaardis isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga:
- perioodil 01.04.2022–31.07.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2023, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2022;
- perioodil 01.08.2022–30.11.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2023, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2023;
- perioodil 01.12.2022–31.03.2023 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2023, see info lisatakse 01.08.2023.

NB! Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.

Alates 01.01.2023 algab 2% kogumispensioni makse kinnipidamine 2022. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2022. aastal sissemaksete katkestamise avaldust).
2022. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2023. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2023). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2022. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2022. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2022. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2023).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Maksumäärad 2022. aastal

1/1/2022

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja kirjalik avaldus.
Täpsem info residendi maksuvaba tulu ja mitteresidendi maksuvaba tulu arvestamisest.
Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (sama, mis oli 2021. aastal), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (samad, mis olid 2021. aastal, säilivad kuni 2025. aasta lõpuni).
Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
Täpsem info: Töötuskindlustusmakse kinnipidamine vanaduspensionieas isikutele tehtud väljamaksetelt
Kogumispensioni makse määr on 2%.
Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus võib muutuda 3 korda aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril. Seda sõltumata põhjusest, kas inimene lahkub II sambast, peatab sissemaksed II sambasse, läheb II sambast pensionile või liitub II sambaga. Isikupõhise info makse kinnipidamise kohustusest saab Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga:
- perioodil 01.04.2021–31.07.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.01.2022, see info on lisatud Pensionikeskuse lihtpäringusse seisuga 01.12.2021;
- perioodil 01.08.2021–30.11.2021 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.05.2022, see info lisatakse Pensionikeskuse päringusse 01.04.2022;
- perioodil 01.12.2021–31.03.2022 esitatud avaldused peatavad sissemakse kohustuse 01.09.2022, see info lisatakse 01.08.2022.
NB! Kuna avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist, siis ei saa Pensionikeskusest sissemaksete kohustuse kohta infot varem kui 1 kuu enne peatamise tähtpäeva. Seega soovitame raamatupidajatel detsembris, aprillis ja augustis töötajate kogumispensioni makse kinnipidamise kohustus üle kontrollida.
Alates 01.01.2022 algab 2% kogumispensioni makse kinnipidamine 2021. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2021. aastal sissemaksete katkestamise avaldust).
2021. aasta detsembri eest väljamaksete tegemisel tuleb meeles pidada, et maksustamine on kassapõhine, ehk kui detsembri töötasu makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2022. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2022). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2021. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2021. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2021. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2022).
Töötasu alammäär 2021. aastal 654 eurot kuus ja tunnitasu 3,86 eurot tunnis.

Maksumäärad 2021. aastal

29/12/2020

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu arvestamine
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 584 eurot (2020. aastal kehtinud 540 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustuse algus- või lõppkuupäeva saab kontrollida Pensionikeskuse liitumiskontrollist isiku isikukoodi järgi liht- või masspäringuga.
- Alates 01.12.2020 tehtud väljamaksetelt peatus 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avalduse. 2% makse kinnipidamine peatub ajutiselt 01.12.2020–31.08.2021.
- Alates 01.01.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine pensioniikka jõudnud töötajate puhul, kellel algasid kogumispensioni väljamaksed 2020. aastal. Vanaduspensioniea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi üldistel alustel.
- Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 2020. aastal 18-aastaseks saanud töötajatel (kui nad ei ole esitanud 2020. aasta oktoobris sissemaksete ajutise katkestamise avaldust).
- Alates 01.09.2021 lõpeb 2% makse kinnipidamine töötajate puhul, kes esitasid 2021. aasta jaanuarist kuni märtsini II sambast lahkumise avalduse. Seoses sellega tuleb raamatupidajatel Pensionikeskuse liitumiskontrollist 2021. aasta augustis üle kontrollida kõik oma töötajad, et teha kindlaks, kellel alates septembrist teise samba makset kinni pidada ja kellel mitte.
- Alates 01.01.2021 algab 2% makse kinnipidamine 1970.–1982. aastal sündinud töötajate puhul, kes esitasid 2020. aasta jaanuarist kuni novembrini II sambaga vabatahtlikult liitumise avalduse.
  Lisainfo: Kogumispensioni II samba ümberkorraldused
2020. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2021. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 584 eurolt ehk 192,72 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2021). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2020. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2020. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2020. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2021).
Töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Klient küsib: Ettevõte A on võlgu ettevõttele B ning ei ole võimeline nende arvete eest tasuma. Kuidas tuleks nende arvetega edasi käituda raamatupidamislikult, kui ettevõte hindab, et ei saagi sealt raha kätte? Millised kanded teha?

3/9/2020

Ebatõenäoliselt laekuvate summade puhul on raamatupidamislikult 2 meetodit:
a) kogemuslikul alusel
b) summade otsene mahakandmine
Kogemuste alusel meetodi puhul hinnatakse proportsionaalset osatähtsust krediidimüügitulus, ostjate tasumata summade lõppjäägis või koostatakse aegumisprotokoll. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludeks kandmine toimub eelmiste aastate kogemusel. Ebatõenäoliselt laekuvate summade kui ka kulu suurus on hinnanguline. Ei kirjuta sellest siin pikemalt. See on väga detailirohke.
Summade otsese mahakandmise meetodi puhul analüüsitakse iga üksikut arvet ning iga ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud summa kantakse kuluks. Kui ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, ostja vastu on esitatud hagiavaldus, ostjale on kuulutatud pankrot või likvideerimine. Sel juhul on põhjendatud nõude ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine.
Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel antud meetodi puhul tehakse järgmine kirjend:
D kulu ebatõenäolisest laekumisest (kontreetse arve summa)
K nõuded ostjate vastu (kontreetse arve summa).

Dokumentide vormistamine. Kogute kokku materjalid, mis tõestavad kulu lootusetuks kandmist (meilid). Lisaks koostate otsuse, kus kirjeldate, mida olete teinud, et raha kätte saada. Kui klient on näiteks pankrotis, siis seda kirjutada. Vastutav isik allkirjastab antud otsuse. Otsuse ja muud tõendusmaterjalid säilitate raamatupidamises antud raamatupidamiskande alusdokumentidena.

Hetkel kehtiv käibemaksuseadus ei luba ebatõenäoliselt laekuvalt summalt käibemaksu tagasi arvestada. Kuluks kantakse summad koos käibemaksuga.

Kasutatud materjal: Juta Tikk "Finantsarvestus"

Käibemaksukohustuslane- kes peavad olema ja miks mõned on vabatahtlikult?

1/6/2020

Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.

Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:

Kellele ettevõte müüb oma kaupa või teenus, kas käibemaksukohustuslasest ettevõttele või hoopis eraisikule?
Milliste hindadega müüvad teenust või kaupa konkureerivad ettevõtted? Käibemaksukohustuslasest ettevõte lisab hinnale 20%. Kui klientideks on eraisikud, saab ettevõte käibemaksukohustuslaseks olemata pakkuda klientidele konkurentidest odavamat hinda. See võib muutuda oluliseks tiheda konkurentsiga tegevusvaldkonnas alustavale ettevõttele äri käima lükkamisel.
Kui suures summas on ettevõttel ostuarveid võrreldes müügiarvetega? Käibemaksukohustuslane saab ostuarvetel oleva käibemaksu tasaarveldada müügiarvetel oleva käibemaksuga. Kui ostukäibemaks on suurem kui müügikäibemaks, saab ületava summa jätta maksuametis ettemaksukontole või taotleda maksuametilt maksu kandmist ettevõtte pangakontole.
Kas ettevõte tegeleb kauba impordiga?
Kas ettevõte soetab kaupa teisest liikmesriigist rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas?
Kas ettevõte saab teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt? Kahe viimase punkti puhul tekib kohustus hakata piiratud käibemaksukohustuslaseks. See tähendab ostuhinnale lisanduvat 20%-list käibemaksu, mida käibemaksukohustuslane saab sisendkäibemaksuna tagasi arvata, kuid mittekäibemaksukohustuslane mitte.

Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused.
Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist.

Maksumäärad 2020. aastal

19/12/2019

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot (2019. aastal kehtinud 500 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2020. aastal 584 eurot kuus ja tunnitasu 3,48 eurot tunnis.

Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2019. aastal

17/12/2018

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2018. aastal kehtinud 470 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

KUIDAS TOIMUB FIRMA KÄIBEMAKSUKOHUSLASENA REGISTREERIMINE?

30/10/2018

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates.

Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.

Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Picture Käibemaksukohustuslasena registreerimine