Raamatupidamise blogi ja uudised - RL RAAMATUPIDAMINE OÜ

Käibemaksukohustuslane- kes peavad olema ja miks mõned on vabatahtlikult?

10/14/2019

Eestis on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 eurot. See tähendab, et aasta algusest alates arvestatuna on ettevõtte müünud kaupu või teenuseid 40 000 euro eest. Käibe täitumisel on ettevõttel aega 3 tööpäeva, et end Maksu- ja Tolliametis arvele võtta.

Meie kui raamatupidamisteenuse osutaja käest on tihti küsitud, kas oleks mõttekas hakata vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks? Oleme lahendanud küsimuse analüüsides ettevõtte tegevuses järgmisi põhilisi punkte:

Kellele ettevõte müüb oma kaupa või teenus, kas käibemaksukohustuslasest ettevõttele või hoopis eraisikule?
Milliste hindadega müüvad teenust või kaupa konkureerivad ettevõtted? Käibemaksukohustuslasest ettevõte lisab hinnale 20%. Kui klientideks on eraisikud, saab ettevõte käibemaksukohustuslaseks olemata pakkuda klientidele konkurentidest odavamat hinda. See võib muutuda oluliseks tiheda konkurentsiga tegevusvaldkonnas alustavale ettevõttele äri käima lükkamisel.
Kui suures summas on ettevõttel ostuarveid võrreldes müügiarvetega? Käibemaksukohustuslane saab ostuarvetel oleva käibemaksu tasaarveldada müügiarvetel oleva käibemaksuga. Kui ostukäibemaks on suurem kui müügikäibemaks, saab ületava summa jätta maksuametis ettemaksukontole või taotleda maksuametilt maksu kandmist ettevõtte pangakontole.
Kas ettevõte tegeleb kauba impordiga?
Kas ettevõte soetab kaupa teisest liikmesriigist rohkem kui 10 000 eurot kalendriaastas?
Kas ettevõte saab teatud teenuseid teise liikmesriigi maksukohustuslaselt? Kahe viimase punkti puhul tekib kohustus hakata piiratud käibemaksukohustuslaseks. See tähendab ostuhinnale lisanduvat 20%-list käibemaksu, mida käibemaksukohustuslane saab sisendkäibemaksuna tagasi arvata, kuid mittekäibemaksukohustuslane mitte.

Kui ettevõte juba tegutseb, analüüsime olemasolevaid andmeid, tehes täpsed arvutused.
Alustava ettevõtte puhul kehtib laias laastus põhimõte: kui sinu kliendid on eraisikud, ettevõtte kulud on väikesed, sa ei telli teenuseid ja kaupu väljastpoolt Eestit ning tahad kokku hoida raamatupidamise kulusid, siis kaalu käibemaksukohustuslaseks mitte olemist.

Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2019. aastal

12/17/2018

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2018. aastal kehtinud 470 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga.
Töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis.

KUIDAS TOIMUB FIRMA KÄIBEMAKSUKOHUSLASENA REGISTREERIMINE?

10/30/2018

Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates.

Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul.

Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult.

Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Picture Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Tere tulemast raamatupidajad Lenne-Ann Orusalu ja Signe Keernik

10/24/2018

Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.

Lenne-Ann on raamatupidamisteenust koos palgaarvestusega pakkunud juba 2002. aastast. Tal on väärtuslik rahvusvaheline kogemus, sest aastast 2005 on ta töötanud rahvusvahelises raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes, kus enamus klientidest on kas soome või inglise keelsed.

Oma väga pika töökogemuse jooksul on ta kasutanud erinevaid majandustarkvara programme (SAP, Directo, Sedab, Navision, Standard Books, Merit, SmartAccounts) ja olnud võtmeisik keerulistes raamatupidamisprotsesside ülevõtmistes.

Rõõmsameelne ja kohusetundlik Lenne-Ann on abikaasa ja kahe lapse ema ning suur eestimaise käsitöö huviline. Nii võib teda sageli kohata erinevatel laatadel ja messidel uudistamas, kuid eelkõige hoopis omatehtud loomingut müümas.

Signe raamatupidaja teekond algas aastast 1997 ühe lennundusettevõtte raamatupidamis osakonnast. Iseseisva raamatupidajana toimetab aastast 2001.
Ta on omandanud Tallinna Tehnika Ülikooli finantsjuhtimise magistrikraadi ja läbinud erinevaid täiendavaid erialaseid koolitusi.

Olemas on pikaajalised kogemused kulude kontrolli ja eelarvete koostamise protsesside valdkonnas ning ka kontserni pearaamatupidajana.
Tegelenud raamatupidamisprogrammide juurutamise ja ühildamisega muude ettevõtte müügiprogrammidega.

Raamatupidamisteenust osutab firmadele järgmistel tegevusaladel: toitlustus, hotellindus ja lisaks investeerimine, kinnisvara, iluteenused jm. Seda kõike ka inglise keelt kõnelevate klientidele.

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

4/4/2018

Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta.

www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja

MTA tuletab ettevõtetele meelde firmaautode deklareerimise korda

3/29/2018

Maksu-ja tolliamet (MTA) hakkas sel nädalal välja saatma teavitusi äriühingutele, et tuletada meelde aasta algusest kehtima hakanud ettevõtetele kuuluvate sõiduautode maksustamise tingimusi ning juhendada andmete deklareerimisel.

Aasta alguses muutus firmaautode erakasutuse maksustamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning paljudel juhtudel ka odavamaks. Ettevõtjal tuleb otsustada, kas sõiduauto erakasutus on lubatud või mitte ning erisoodustuse maksustamine toimub juba vastavalt auto võimsusele. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal selle kohta maanteeameti registris vastav märge teha ning tagada, et sellest kinni peetakse.

Veebruari maksudeklaratsioonide andmetel tasusid erisoodustust 6000 äriühingut. Samas pea 7700 äriühingul oli jäänud veebruaris erisoodustus deklareerimata, kuigi maanteeameti registris puudus märge, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluses. Seetõttu on MTA-l kavas lähinädalatel saata nendele ettevõtetele meeldetuletus, et maanteeameti registris märgitaks ära õige sõiduauto kasutamise kord või deklareeritaks erisoodustus.

Samuti juhib maksuhaldur teavitustega tähelepanu nendele olukordadele, kus äriühingud on ettevõttele kuuluva sõiduauto ära müünud. MTA andmetel on eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses suurenenud juriidiliste isikute poolt sõiduautode võõrandamine. Samas näitab analüüs, et osad äriühingud on jätnud sõiduautode müügikäibe käibedeklaratsioonidel kajastamata. Kuna käibemaksuseaduse järgi on sõiduauto müük käibemaksuga maksustatav käive, siis on teavituse eesmärk tuletada meelde, et käive tuleb käibedeklaratsioonil deklareerida ning tasuda sellelt ka käibemaks.

Lisaks tuleb jälgida seda, et kui sõiduauto müüakse ettevõttega seotud isikule, näiteks juhatuse liikmele või temaga seotud teisele äriühingule, siis peab tehingu summa vastama ka turuväärtusele. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud füüsilise isikuga turuhinnast soodsamatel tingimustel, siis käsitletakse maksuseaduste alusel seda erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks. Kui tehing on tehtud ettevõttega seotud teise äriühinguga ja hind erineb turuväärtusest, siis maksustatakse tehingu hinna ja turuväärtuse vahe tulumaksuga.

MTA maksuauditi osakonna juhtiv maksuaudiitor Kaia Kollo sõnul ei tähenda teavituse saamine automaatselt, et oleks maksustamise tingimusi rikutud. „Meie eesmärk on nende teavituste abil tuletada ettevõtjatele muutunud korda meelde, et aasta esimeste kuude jooksul andmed paika saada. Kui näeme oma analüüsi põhjal, et meile jääb jätkuvalt küsitavusi sõiduautodega tehtud tehingute või erisoodustuse deklareerimisel, siis hiljem pöördume vajadusel ettevõtjate poole juba konkreetsemate küsimustega, et ettevõtja poolt esitatud andmetest paremini aru saada ja vajadusel teda nõustada,“ lisas Kollo.
to edit.

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

MTA: e-maksuametist/e-tollist näeb maksuvaba tulu kasutamist

3/21/2018

Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist lihtsa ja mugava ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest. Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, siis saadab amet selle kohta automaatse teavituse.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. „Minu sissetulekud“ nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt.
„Lisaks ülevaate saamisele hakkame seoses maksuvaba tulu arvestusega vajadusel ka teavitusi saatma. Soovitame tänavu tuludeklaratsiooni täitmisel seetõttu ühtlasi ka oma meiliaadressi ning mobiiltelefoni numbri üle vaadata, et saaksime neid vajadusel teavituste saatmiseks kasutada,“ ütles Liivamägi.
MTA hakkab inimestele kuvama ja saatma kolme erinevat hoiatust:
• kui maksuvaba tulu on arvestatud rohkem kui ühest kohast (välja arvatud sotsiaalkindlustusametist saadud hüvitiste puhul);
• kui ühes kuus on arvestatud ettenähtust rohkem maksuvaba tulu (võimalik juhul, kui on kaks või enam väljamakse tegijat);
• kui aasta keskel on aastane maksuvaba tulu juba ära kasutatud.
Oluline on aga arvestada, et MTA hakkab teavitusi tegema vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta MTA-l andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa MTA teavituste saatmisel arvesse võtta. „Ehk et kuigi palgatulu põhjal võib aasta jooksul olla kõik õigesti arvesse võetud, siis täiendavate tulude korral peab inimene siiski ise tähele panema, kas muud tulud võivad tema maksuvaba tulu arvestust muuta,“ selgitas Liivamägi.
Teavitusi saadab amet ainult meiliga või SMS-iga, posti teel teavitusi ei saadeta.
Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus. Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu. Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.
Rohkem infot maksuvaba tulu kohta saab MTA koduleheküljelt www.emta.ee/maksuvaba-tulu või infotelefonilt 880 0811

Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet

MAKSUSOODUSTUS TERVISE- JA SPORDIKULUDELE ALATES 1. JAANUARIST 2018

1/25/2018

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:

töölepingu alusel töötav isik
ametnik
juhtimis- või kontrollorgani liige
füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud
töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele
ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

NB! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.
Silmas peab pidama, et:

100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses.
100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid
kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses
kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus)
kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Näited

Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.
Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.
Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Näiteks mittetulundusühingu poolt korraldatavad erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir) ei kuulu avalike rahvaürituste alla.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.
Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:

staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid
võimlad, tehislikud väljakud, saalid, terviserajad, jalgrattateed
rohealad, pargid, tänavad, väljakud

Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks.
Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad.

Näide
Spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal).
Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.
Juhime tähelepanu, et erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.

Näide
Tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.
Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata.

Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused

Vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks jne on maksuvabad ka kulutused taastusravi teenusele (sh taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused).
Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus.
Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus.
Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.

Näide
Taastusarst on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastusraviteenuste vajaduseks füsioteraapia. Füsioterapeut omab kutsetunnistust.

Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi Haigekassast osta.
Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:

ei pea Haigekassa teenuseid piisavaks
soovivad kasutada eraraviasutusi
vajadusel saavad minna välismaale ravile

Näide
Tööandja sõlmib Haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

Maksusoodustuse arvestus

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Näited

Tööandja tasub I kvartalis (ettemaks) kindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks. Kui ühes kvartalis ületatakse piirmäära, siis kuulub piirmäära ületav summa deklareerimisele vastavas kvartalis, millal piirmäära ületati.
Tööandja tasub I kvartalis ettemaksu spordiklubile summas 400 eurot ühe töötaja kohta. Valitakse kassapõhine arvestuse meetod. Maksustamisele kuulub piirmäära ületav summa 300 eurot (400 – 100).
Töötaja tõi tööandjale arve 2018. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2018. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Deklareerimine

Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.
Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid.
1. veebruaril 2019 esitakse esimene deklaratsioon 2018. aastal kaetud või hüvitatud maksuvabade tervise edendamise kulude kohta. Deklaratsiooni vormi on võimalik täita aasta kohta. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.

Näide
Osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt.

Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita.

Maksukohustus

Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt.

Näide
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

MAKSUVABA TULU 2018

12/29/2017

Maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus 2018. aastal

12/14/2017

Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 »
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus.
Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
Kogumispensioni makse määr on 2%.