|
Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.
0 Comments
 Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust.
Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal. Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele. Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne. RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h).  Ilona Oolu, RL Raamatupidamine OÜ äri- ja finantskontroller, kirjutab raamatupidajate karjäärivõimalustest. Huvitav lugemine raamatupidajatele. Alati on, kuhu poole liikuda. Võibolla just see artikkel annab sulle uue idee.!? 😏 Ambitsioonikas raamatupidaja võib alati edasi ja ümber õppida - näiteks finantskontrolleriks. Kes on juba pikemat aega raamatupidajana ametis olnud, võib ühel hetkel soovida oma valdkonnas veidi pikema sammu astuda ja järgmisele tasandile liikuda. Ent kuhu ja kuidas? Üks võimalikest perspektiividest on finantskontrolleri tasand. Pikaajalise finantstaustaga ettevõtja ja finantskontroller Ilona Oolu ütleb, et inimesi on üldjoontes kahte sorti - ühed on rohkem ettevaatavad ja neile meeldib tegeleda protsesside parendusega, otsida (loogika)vigu raportites, eelarvestada, arutleda, analüüsida, suhelda inimestega ning otsustada,“ alustab Ilona, kelle sõnul valivat seda tüüpi inimesed enamjaolt finants- ja ärikontrolleri, (finants)analüütiku või finantsjuhi ameti. „Neis ametites eeldatakse alati majandusalast kõrgharidust,“ täpsustab ta. Teist tüüpi inimesed on Ilona sõnutsi aga need, kellele meeldivad konkreetsemad tööülesanded, piiritletud teemavalik ning kellele on esmatähtis, et kell viis saab oma tööpäeva rahulikult lõpetada ja on selgelt ette teada, mis homne päev toob. „Seda tüüpi inimesed valivad tihti (pea)raamatupidaja ja audiitori elukutse. Raamatupidajatele ja audiitoritele on tähtis, et finantsandmete hetkeseis ja ajalugu oleks korras - nad ei saa enne rahu, kui deebet ja kreedit võrduvad,“ jätkab ta. Kontrollingus seevastu aktsepteeritakse Ilona sõnul juhtimisviga perioodi raamatupidamisandmetes. „Näiteks kui soovitakse periood sulgeda juba 4ndal kuupäeval, siis on ju selge, et antud perioodi andmed ei ole 100% õiged. Erinevus hinnangulise ja tegeliku tulemuse vahel on juhtimisviga ning tihti on kuni 5% erinevus lubatud,“ selgitab ta. Kui raamatupidamises tihti ka spetsialiseerutakse, siis kontrollingus ei ole see Ilona sõnul võimalik. „Kontrolling haarab kogu ettevõtte finantssüsteemi ning äriprotsesse,“ sõnab ta ja toob suurima erinevusena finants- ja ärikontrolleri vahel välja asjaolu, et ärikontrolleri vastutada on lisaks ka kogu ettevõtte äriprotsesside parendus ning ta on kaasatud ettevõtte strateegilisse äriplaneerimisse. „Finantskontrolleri vastutus piirdub aga finantsprotsessidega,“ lisab ta. Ilona nendib, et finantskontroller ei saa tänases ajas hakkama ilma raamatupidamisalaste baasteadmisteta ja seega tuleks töökogemus siin ülimalt kasuks. See, kas raamatupidajast kasvatakse edasi kontrolleriks on Ilona arvates ainult inimese enda soovi taga. „Kui inimesele imponeerivad rohkem muutlikumad tööülesanded, kus võib olla mitu lahendusvarianti, ja kus on kindlasti rohkem suhtlust, siis tasuks kaaluda liikumist raamatupidamisest kontrollingusse,“ julgustab Ilona raamatupidajaid end sel moel analüüsima. Allikas: raamatupidaja.ee- Raamatupidaja karjäärivõimalused  RL Raamatupidamine OÜ koostööpartner Ilona Oolu ettevõttest Allister OÜ annab nõu, kuidas raamatupidamisbürood saaksid ettevõtte juhtidele lisandväärtust pakkuda. Raamatupidamisteenuse pakkumine on Eestis kasvav trend. Millist lisandväärtust võiks ettevõtte juht raamatupidamisteenust sisse ostes raamatupidajalt oodata? Ilona kirjutab sellest oma alljärgnevas artiklis.
🎉🎉Samuti on mul hea meel teatada, et Eesti parim äri- ja finantskontroller Ilona Oolu, on liitunud RL Raamatupidamine OÜ toreda seltskonnaga. Oleme oma valikuga väga rahul !!! Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu esineb ka konverentsil Raamatupidajate päev 2017- KOOSTÖÖ. Loe lisaks SIIT. Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juhi Ilona Oolu arvates peaks raamatupidajad otsima teenuse pakkumisel enda kõrvale kompetentsed koostööpartnerid, kes aitaks ettevõtete juhtidele lisandväärtust pakkuda. Millised need lisandväärtused aga on ja millisel tasemel on üldse koostöö juhtide ja raamatupidajate vahel? EASi 2015. aastal tehtud juhtimisvaldkonna uuringust selgus, et Eesti juhtide finantsteadlikkus on suhteliselt madal. Ühelt poolt ei kasutata otsustamisel raamatupidamisinfot põhjendusega, et see on ajalugu, teisalt pole paljudel ka kavandamisel ja prognoosimisel süsteemset lähenemist. Üldistatult võiks spetsialistide kaasamine olla samuti parem. Raamatupidajad ja raamatupidamisbürood vaatavad sageli juhtide või klientide poole ootusega, et nemad algataksid mingi muudatuse või küsiks midagi uut. Juhid omakorda ootavad, et raamatupidaja või büroo pakuks midagi välja või esitaks andmeid uutmoodi. Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu arvab, et parima tulemuse annab ikkagi koostöö. Äri- ja finantskontrollerina töötanud Oolul on kogemusi nii kliendi kui ka raamatupidaja poole pealt, sestap peaks tema arvates suhe raamatupidaja ja juhi vahel olema niivõrd usalduslik, et juht julgeks küsida ka rumalaid küsimusi ja vastupidi. „Kui juht on oma ametis olnud juba kaua, ei söandagi ta enam raamatupidajalt küsida, et kuidas meil selle omahinna arvestusega lood on või millised on meie amordimäärad. Raamatupidaja tunneb aga, et tema tulemust mõõdetakse selle järgi, kas palgad on õigel ajal arvestatud, deklaratsioonid ja aastaaruanne esitatud. Keegi ei mõõda raamatupidaja tulemusi selle järgi, milliseid uuendusi ta teeb,” selgitab Oolu ja lisab, et kui juht ootab initsiatiivikust, palkab ta pigem finantsjuhi või kontrolleri. Raamatupidamisaruannete puhul on samuti olulised tasakaal ja koostöö. Üha rohkem rõhutatakse, et raamatupidaja peab oskama finantsandmeid tõlgendada ja juhile arusaadavasse vormi panna. Siin tuleks aga kindlasti juba eelnevalt kokku leppida, millist infot, millises vormis ja kui sagedasti on vaja. Ühtlasi tuleks läbi mõelda, kust lõpevad ühe ametirolli piirid ja algavad teise omad. „Kontrollerina juhin alati aruannetes erisustele tähelepanu ja ennetan küsimusi. Raamatupidajalt on seda aga ehk liiga palju nõutud.” Teenusepakkumine on kasvav trend Ilona Oolu arvates võib näitlikult paralleele tuua raamatupidamis- ja toitlustusteenuse vahel. „Kui kliendil on soov ainult kõht täis saada ning hind on oluline, valib ta enamjaolt söökla või kohviku. Juhul kui osatakse hinnata ka lisandväärtust: mugavust, klienditeenindust, maitseelamust, läheb klient restorani.” Raamatupidamine liigubki üha enam teenusepakkumise suunas ning Eestiski on palju neid raamatupidajaid, kes on palgatöö vahetanud enda ettevõtte vastu või siis teevad õhtuti lisaks mõne väikeettevõtte raamatupidamist. Üldised suunad on arvestusalal nii maailmas kui ka Eestis väikeste erisustega samad. Ilona Oolu toob välja viis põhitrendi.
Parema teenuseni viivad pisiparendused ja head koostööpartnerid Kui raamatupidamisinfo muutub analüütiliseks, saab juht seda kasutada tuleviku planeerimisel. Oolu toob näite, kuidas üks väike muudatus võib suurt pilti paremaks muuta: „Kui kuu suletakse pärast käibedeklaratsiooni esitamist, 21. kuupäeval, on juhi jaoks info juba kolm nädalat vana. Kui kuu sulgeda hiljemalt 4ndal kuupäeval, on info värske ja kasutatav. Varasem kuu sulgemine võiks olla teenusepakkuja jaoks üks turueeliseid. See initsiatiiv võikski tulla raamatupidajatelt.” Varasemaks kuu sulgemiseks on aga vaja spetsiaalseid tehnilisi meetodeid, samuti peab olema määratud aktsepteeritav viga, sest kõik arved ei ole näiteks 4ndaks kuupäevaks laekunud. Sellist projekti ei oska sageli aga vedada ei juht ega ka raamatupidaja, ent vajalik kompetents on kontrolleritel. „Raamatupidamisbüroo võiks aga sellist teenust kindlasti pakkuda. Kuigi selline projekt võib raamatupidajale peavalu tekitada, kindlustab ta endale kliendi väga pikaks ajaks,” soovitab Oolu. Samuti võiks raamatupidaja soovitada kontoplaani ülevaatust. „Näiteks oleks juhile planeerimisel kindlasti informatiivsem IT-kulude lahku löömine: eraldi kontodel võiks olla IT-seadmete kulud, igakuised lepingulised kulud ning IT-arenduse või mingi muu projektiga seotud kulud. See info aitaks kindlasti juhil paremini eelarvestada.” Lisaks soovitab Ilona Oolu igal endast lugupidaval raamatupidamisbürool välja reklaamida, et tal on koostööpartneriks vandeaudiitor ja/või kontroller. „Ei saa eeldada, et tavaraamatupidaja teab kõiki maksujuhtumeid ja tunneb ka rahvusvahelise maksustamise nüansse. Sestap tasub otsida koostööpartnereid, kelle kaudu vajalik kompetents ja usaldusväärsus enda ettevõttele lisada. Selle kaudu saad olla proaktiivne, initsiatiivikas ja tänapäevane – just see on see, mida ettevõtte juhid võiksid oodata.” Teenuste tavapaketile võiks lisada veel maksukonsultatsiooni. „Raamatupidajal on ligipääs kliendi andmetele. Kui ta näeb, et ettevõte tegeleb palju impordi ja/või ekspordiga, võiks ta juhile selgitada, millised võimalused on maksude optimeerimiseks ja riskide maandamiseks. Juht ei ole igas asjas alati kõige targem ja maksunõu osatakse kõrgelt hinnata.” Lisateenused võiksidki Oolu soovitusel olla maksutugi, (sise)audiitori ja kontrolleri teenused, omahinnaarvestus, kulukeskuste- ja kasumikeskustepõhised lisa-juhtimisaruanded. Kliendile tuleks näidata selgelt, milline on tema praegu saadav raport ja milline võiks olla täiendava infoga raport. „Ületa oma kliendi ootusi. Paku talle rohkem, kui ta küsida oskab. Ole proaktiivne ja samas professionaalne,” sõnastab Ilona Oolu lõpetuseks raamatupidaja ja raamatupidamisbüroo edu valemi. www.allister.ee Allikas: RAAMATUPIDAJA.EE - Raamatupidajat aitab edasi koostöö |
MEELDIVAT KOOSTÖÖD OODATES
KONTAKTPaadi tee 3, Viimsi
Viimsi Äritare |
MOBIIL |
|