 Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ta on alates Euroopa Liidust lahkumise päevale järgnevast päevast käibemaksuga maksustamisel nn kolmas riik (ühenduseväline riik). Käibemaksuseaduse rakendamisel tähendab see järgmist.
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
0 Comments
Alates 1. juunist ei ole käibemaksukohustuslasest äriühingul kohustust esitada maksudeklaratsioone TSD, kui äriühingul ei ole olnud väljamakseid. Seega ei pea 2019. aasta maikuu eest ja edaspidi nullidega TSDsid enam esitama. Allikas: Maksu- ja Tolliamet  
Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad. Lisainfo
  Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut. Eesmärgiga aidata Teil sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, anname siinkohal väikese ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitele, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.
Käibemaksumäärad Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad. Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1). Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse. Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 2). Majutusteenusega on tegemist juhtudel, kui tegemist on ruumide ajutiseks kasutamiseks ning tähtajaga mitte üle kolme kuu sõlmitud üürilepingutega (VÕS § 272 lg 4 p 1). Seega kui annate eluruumi kasutada erinevatele isikutele lühikesteks perioodideks, on tegemist 9% maksustatava majutusteenusega, kui aga leiate kliendi, kes soovib eluruumi kasutada üle 3 kuu, tuleb Teil kliendiga sõlmida eluruumi üürileping ning teenuse osutamisest tekib maksuvaba käive. Lisaks märgime, et majutusteenuse osutamisel tuleb isikud, kellele osutatakse majutusteenust, registreerida külastajakaardi alusel (turismiseaduse (TurS) § 24 lg 1). Külastajakaarte tuleb säilitada kaks aastat nende täitmise päevast arvates (TurS § 24 lg 6). Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena. Märgime, et äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7) (vt lähemalt „Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta", täpsemalt muu tööandja vara kasutada andmisest punktis 3.5.2). Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.2 „Maksuvaba käive tavapärases ettevõtluses, sh kinnisasjaga seotud teenused" alapunkti 3). Sisendkäibemaksu mahaarvamine Peame vajalikuks selgitada ka seda, et eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3 „Sisendkäibemaksu mahaarvamine"). Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:
Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 14.3.6 „Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine"). Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest. Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4). Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42) Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5) (vt lähemalt juhendi „Käibemaksuseaduse selgitused" punkti 9.3 „Maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine kinnisasja kasutamisel maksuvaba käibe tarbeks"). Allikas: Maksu- ja Tolliamet Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult. Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot (kuni 31.12.2017 16 000 eurot) kalendriaasta algusest arvates. Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada Maksu- ja Tollimetile registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul. Kui isikul ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära, saab käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult. Palju on küsitud käibemaksukohustlasena registreerimise avalduse esitamise kohta. Eesti Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud juhendvideo on võimalik vaadata siit. Allikas: Maksu- ja Tolliamet  Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.
 Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust.
Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal. Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele. Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne. RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h). RL Raamatupidamine OÜ raamatupidaja Rita Jaanson kohta ilmunud Eesti Päevalehe lisas Oma Äri 31.10.2017 " Hea raamatupidaja näeb numbritest kaugemale." Tekst: Tiina Nuum https://issuu.com/epl.ee/docs/oma_ari_20171030/6  Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta. www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja  |
MEELDIVAT KOOSTÖÖD OODATES
KONTAKTPaadi tee 3, Viimsi
Viimsi Äritare |
MOBIIL |
|