RL RAAMATUPIDAMINE OÜ
  • Avaleht
  • Teenused
  • Hinnad
  • Kontakt
  • Blogi
  • KKK

Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse on alates 1. juunist 2019 kohustuslik

4/4/2019

0 Comments

 
Picture
  • Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
  • Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
  • Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.

Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
Lisainfo
  • Töökoha aadressi määramise juhend »
  • Ametinimetuse märkimise juhend (263.81 KB, PDF)
  • Koolitusmaterjal „Ametinimetuse ja töökoha aadressi lisamine töötamise registrisse" (258.13 KB, PDF)​
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
0 Comments

Tere tulemast raamatupidajad Lenne-Ann Orusalu ja Signe Keernik

24/10/2018

0 Comments

 
Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud  Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.
Lenne-Ann on raamatupidamisteenust koos palgaarvestusega pakkunud juba 2002. aastast. Tal on väärtuslik rahvusvaheline kogemus, sest aastast 2005 on ta töötanud rahvusvahelises raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes, kus enamus klientidest on kas soome või inglise keelsed.

Oma väga pika töökogemuse jooksul on ta kasutanud erinevaid majandustarkvara programme (SAP, Directo, Sedab, Navision, Standard Books, Merit, SmartAccounts) ja olnud võtmeisik keerulistes raamatupidamisprotsesside ülevõtmistes. 

​Rõõmsameelne ja kohusetundlik Lenne-Ann on abikaasa ja kahe lapse ema ning suur eestimaise käsitöö huviline. Nii võib teda sageli kohata erinevatel laatadel ja messidel uudistamas, kuid eelkõige hoopis omatehtud loomingut müümas.
Picture
Signe raamatupidaja teekond algas aastast 1997 ühe lennundusettevõtte raamatupidamis osakonnast. Iseseisva raamatupidajana toimetab aastast 2001.
Ta on omandanud Tallinna Tehnika Ülikooli finantsjuhtimise magistrikraadi ja läbinud erinevaid täiendavaid erialaseid koolitusi.  

Olemas on pikaajalised kogemused kulude kontrolli ja eelarvete koostamise protsesside valdkonnas ning ka kontserni pearaamatupidajana.
Tegelenud raamatupidamisprogrammide juurutamise ja ühildamisega muude ettevõtte müügiprogrammidega.
​

Raamatupidamisteenust osutab firmadele järgmistel tegevusaladel: toitlustus, hotellindus ja lisaks investeerimine, kinnisvara, iluteenused jm.  Seda kõike ka inglise keelt kõnelevate klientidele.
Picture
0 Comments

Uus koostööpartner Helen Rohumaa

11/10/2018

0 Comments

 
Picture
Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust. 

Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal. 

Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele.

Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne.

​RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h). 
0 Comments

HEA RAAMATUPIDAJA NÄEB NUMBRITEST KAUGEMALE." TEKST: TIINA NUUM​​

17/8/2018

0 Comments

 
RL Raamatupidamine OÜ raamatupidaja Rita Jaanson kohta ilmunud Eesti Päevalehe lisas Oma Äri 31.10.2017 " Hea raamatupidaja näeb numbritest kaugemale." Tekst: Tiina Nuum​​
​
https://issuu.com/epl.ee/docs/oma_ari_20171030/6
​

Picture
0 Comments

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

4/4/2018

0 Comments

 
Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta.

www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja

Picture
0 Comments

​MAKSUSOODUSTUS TERVISE- JA SPORDIKULUDELE ALATES 1. JAANUARIST 2018

25/1/2018

0 Comments

 
Picture
Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:
  • töölepingu alusel töötav isik
  • ametnik
  • juhtimis- või kontrollorgani liige
  • füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:
  1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
  2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
  3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
  4. kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele
  5. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
NB! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.
Silmas peab pidama, et:
  • 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
  • 100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses.
  • 100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid
  • kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses
  • kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
  • vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus)
  • kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
  • töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
  • maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
  • maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele
Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.
​
Näited
  • Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.
  • Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.
Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.
Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Näiteks mittetulundusühingu poolt korraldatavad erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir) ei kuulu avalike rahvaürituste alla.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.
Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:
  • staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid
  • võimlad, tehislikud väljakud, saalid, terviserajad, jalgrattateed
  • rohealad, pargid, tänavad, väljakud
Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks.
Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad.

Näide
Spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal).
Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.

Juhime tähelepanu, et erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.


Näide
Tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.
Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata.


Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused

Vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks jne on maksuvabad ka kulutused taastusravi teenusele (sh taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused).
Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus.
Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus.
Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.

Näide
Taastusarst on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastusraviteenuste vajaduseks füsioteraapia. Füsioterapeut omab kutsetunnistust.

Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi Haigekassast osta.
Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:
  • ei pea Haigekassa teenuseid piisavaks
  • soovivad kasutada eraraviasutusi
  • vajadusel saavad minna välismaale ravile

Näide
Tööandja sõlmib Haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

Maksusoodustuse arvestus

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Näited
  • Tööandja tasub I kvartalis (ettemaks) kindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks. Kui ühes kvartalis ületatakse piirmäära, siis kuulub piirmäära ületav summa deklareerimisele vastavas kvartalis, millal piirmäära ületati.
  • Tööandja tasub I kvartalis ettemaksu spordiklubile summas 400 eurot ühe töötaja kohta. Valitakse kassapõhine arvestuse meetod. Maksustamisele kuulub piirmäära ületav summa 300 eurot (400 – 100).
  • Töötaja tõi tööandjale arve 2018. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2018. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Deklareerimine

Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.
Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid.
1. veebruaril 2019 esitakse esimene deklaratsioon 2018. aastal kaetud või hüvitatud maksuvabade tervise edendamise kulude kohta. Deklaratsiooni vormi on võimalik täita aasta kohta. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.

Näide
Osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt.

Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita.

Maksukohustus

Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt.

Näide
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.


Allikas: Maksu- ja Tolliamet
0 Comments

MAKSUVABA TULU 2018

29/12/2017

0 Comments

 
Picture
0 Comments

RAAMATUPIDAJA KARJÄÄRIVÕIMALUSED​​

10/11/2017

0 Comments

 
Picture

​Ilona Oolu, RL Raamatupidamine OÜ äri- ja finantskontroller, kirjutab raamatupidajate karjäärivõimalustest. Huvitav lugemine raamatupidajatele. Alati on, kuhu poole liikuda. Võibolla just see artikkel annab sulle uue idee.!? 😏
Ambitsioonikas raamatupidaja võib alati edasi ja ümber õppida - näiteks finantskontrolleriks. Kes on juba pikemat aega raamatupidajana ametis olnud, võib ühel hetkel soovida oma valdkonnas veidi pikema sammu astuda ja järgmisele tasandile liikuda. Ent kuhu ja kuidas? Üks võimalikest perspektiividest on finantskontrolleri tasand.

Pikaajalise finantstaustaga ettevõtja ja finantskontroller Ilona Oolu ütleb, et inimesi on üldjoontes kahte sorti - ühed on rohkem ettevaatavad ja neile meeldib tegeleda protsesside parendusega, otsida (loogika)vigu raportites, eelarvestada, arutleda, analüüsida, suhelda inimestega ning otsustada,“ alustab Ilona, kelle sõnul valivat seda tüüpi inimesed enamjaolt finants- ja ärikontrolleri, (finants)analüütiku või finantsjuhi ameti. „Neis ametites eeldatakse alati majandusalast kõrgharidust,“ täpsustab ta.

Teist tüüpi inimesed on Ilona sõnutsi aga need, kellele meeldivad konkreetsemad tööülesanded, piiritletud teemavalik ning kellele on esmatähtis, et kell viis saab oma tööpäeva rahulikult lõpetada ja on selgelt ette teada, mis homne päev toob. „Seda tüüpi inimesed valivad tihti (pea)raamatupidaja ja audiitori elukutse. Raamatupidajatele ja audiitoritele on tähtis, et finantsandmete hetkeseis ja ajalugu oleks korras - nad ei saa enne rahu, kui deebet ja kreedit võrduvad,“ jätkab ta. Kontrollingus seevastu aktsepteeritakse Ilona sõnul juhtimisviga perioodi raamatupidamisandmetes. „Näiteks kui soovitakse periood sulgeda juba 4ndal kuupäeval, siis on ju selge, et antud perioodi andmed ei ole 100% õiged. Erinevus hinnangulise ja tegeliku tulemuse vahel on juhtimisviga ning tihti on kuni 5% erinevus lubatud,“ selgitab ta. Kui raamatupidamises tihti ka spetsialiseerutakse, siis kontrollingus ei ole see Ilona sõnul võimalik. „Kontrolling haarab kogu ettevõtte finantssüsteemi ning äriprotsesse,“ sõnab ta ja toob suurima erinevusena finants- ja ärikontrolleri vahel välja asjaolu, et ärikontrolleri vastutada on lisaks ka kogu ettevõtte äriprotsesside parendus ning ta on kaasatud ettevõtte strateegilisse äriplaneerimisse. „Finantskontrolleri vastutus piirdub aga finantsprotsessidega,“ lisab ta.

Ilona nendib, et finantskontroller ei saa tänases ajas hakkama ilma raamatupidamisalaste baasteadmisteta ja seega tuleks töökogemus siin ülimalt kasuks.
​
See, kas raamatupidajast kasvatakse edasi kontrolleriks on Ilona arvates ainult inimese enda soovi taga. „Kui inimesele imponeerivad rohkem muutlikumad tööülesanded, kus võib olla mitu lahendusvarianti, ja kus on kindlasti rohkem suhtlust, siis tasuks kaaluda liikumist raamatupidamisest kontrollingusse,“ julgustab Ilona raamatupidajaid end sel moel analüüsima.


Allikas: raamatupidaja.ee- Raamatupidaja karjäärivõimalused
0 Comments

RAAMATUPIDAJAT AITAB EDASI KOOSTÖÖ

24/9/2017

0 Comments

 
Picture
​RL Raamatupidamine OÜ koostööpartner Ilona Oolu ettevõttest Allister OÜ annab nõu, kuidas raamatupidamisbürood saaksid ettevõtte juhtidele lisandväärtust pakkuda. Raamatupidamisteenuse pakkumine on Eestis kasvav trend. Millist lisandväärtust võiks ettevõtte juht raamatupidamisteenust sisse ostes raamatupidajalt oodata? Ilona kirjutab sellest oma alljärgnevas artiklis. 

🎉🎉Samuti on mul hea meel teatada, et Eesti parim äri- ja finantskontroller Ilona Oolu, on liitunud RL Raamatupidamine OÜ toreda seltskonnaga. Oleme oma valikuga väga rahul !!!

Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu esineb ka konverentsil Raamatupidajate päev 2017- KOOSTÖÖ.
Loe lisaks SIIT.
​

Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juhi Ilona Oolu arvates peaks raamatupidajad otsima teenuse pakkumisel enda kõrvale kompetentsed koostööpartnerid, kes aitaks ettevõtete juhtidele lisandväärtust pakkuda. Millised need lisandväärtused aga on ja millisel tasemel on üldse koostöö juhtide ja raamatupidajate vahel?

EASi 2015. aastal tehtud juhtimisvaldkonna uuringust selgus, et Eesti juhtide finantsteadlikkus on suhteliselt madal. Ühelt poolt ei kasutata otsustamisel raamatupidamisinfot põhjendusega, et see on ajalugu, teisalt pole paljudel ka kavandamisel ja prognoosimisel süsteemset lähenemist. Üldistatult võiks spetsialistide kaasamine olla samuti parem.
Raamatupidajad ja raamatupidamisbürood vaatavad sageli juhtide või klientide poole ootusega, et nemad algataksid mingi muudatuse või küsiks midagi uut. Juhid omakorda ootavad, et raamatupidaja või büroo pakuks midagi välja või esitaks andmeid uutmoodi.
Allister OÜ ärikontrollerite meeskonna juht Ilona Oolu arvab, et parima tulemuse annab ikkagi koostöö. Äri- ja finantskontrollerina töötanud Oolul on kogemusi nii kliendi kui ka raamatupidaja poole pealt, sestap peaks tema arvates suhe raamatupidaja ja juhi vahel olema niivõrd usalduslik, et juht julgeks küsida ka rumalaid küsimusi ja vastupidi. „Kui juht on oma ametis olnud juba kaua, ei söandagi ta enam raamatupidajalt küsida, et kuidas meil selle omahinna arvestusega lood on või millised on meie amordimäärad. Raamatupidaja tunneb aga, et tema tulemust mõõdetakse selle järgi, kas palgad on õigel ajal arvestatud, deklaratsioonid ja aastaaruanne esitatud. Keegi ei mõõda raamatupidaja tulemusi selle järgi, milliseid uuendusi ta teeb,” selgitab Oolu ja lisab, et kui juht ootab initsiatiivikust, palkab ta pigem finantsjuhi või kontrolleri.
Raamatupidamisaruannete puhul on samuti olulised tasakaal ja koostöö. Üha rohkem rõhutatakse, et raamatupidaja peab oskama finantsandmeid tõlgendada ja juhile arusaadavasse vormi panna. Siin tuleks aga kindlasti juba eelnevalt kokku leppida, millist infot, millises vormis ja kui sagedasti on vaja. Ühtlasi tuleks läbi mõelda, kust lõpevad ühe ametirolli piirid ja algavad teise omad. „Kontrollerina juhin alati aruannetes erisustele tähelepanu ja ennetan küsimusi. Raamatupidajalt on seda aga ehk liiga palju nõutud.”
Teenusepakkumine on kasvav trend
Ilona Oolu arvates võib näitlikult paralleele tuua raamatupidamis- ja toitlustusteenuse vahel. „Kui kliendil on soov ainult kõht täis saada ning hind on oluline, valib ta enamjaolt söökla või kohviku. Juhul kui osatakse hinnata ka lisandväärtust: mugavust, klienditeenindust, maitseelamust, läheb klient restorani.” Raamatupidamine liigubki üha enam teenusepakkumise suunas ning Eestiski on palju neid raamatupidajaid, kes on palgatöö vahetanud enda ettevõtte vastu või siis teevad õhtuti lisaks mõne väikeettevõtte raamatupidamist.
Üldised suunad on arvestusalal nii maailmas kui ka Eestis väikeste erisustega samad. Ilona Oolu toob välja viis põhitrendi.
  1. Tegevus liigub pilve. See on odavam, mugavam, ligipääsetav ja turvaline.
  2. Automatiseerimine. Tulevad e-arved, masin-masin liides, robot-klienditeenindus. Raamatupidaja ainult kontrollib üle, kas kirjeldus oli piisav, ja vajadusel täiendab või parandab. Tehniline pool jääb masinatele, raamatupidajale jääb mõttetöö.
  3. Outsourcing.Põhiargument on siin see, et ettevõte saab seeläbi tegeleda oma põhitegevusega. Ka raamatupidamist ostetakse üha enam teenusena sisse.
  4. Koostöö. Näiteks arutab raamatupidamisfirma koos ettevõttega kord kuus võimalikud uued lahendused läbi. Praegu jääb sedalaadi koostöö paraku kas kõrge hinna või vähese pakkumise taha.
  5. Sotsiaalmeedia rakendamine. Maailmas on see trend väga levinud, kuid Eestis veel eriti mitte. Teenuseid reklaamitakse ja turundatakse sotsiaalmeedia kaudu.
Raamatupidamisosakonnalt teenusepakkujale üleminek ning teisalt enda büroo rajamine nõuavad tubli eeltööd. Teenusepakkuja peab oskama valida kliente ning ettevõte peab sõeluma välja endale sobiva pakkuja. Oolu sõnutsi on teenusepakkujate seas hulganisti ka üksiküritajaid, kelle juurde tullakse kord kuus tšekke täis kilekotiga. „Sellise ettevõtte juht ei tahagi mingit infot tagasi saada. Samas väikesel raamatupidamisbürool ongi raske paremat teenust pakkuda, sest olulisim faktor on teenuse hind. Äraelamist võimaldava sissetuleku teenimiseks on nad aga tööga üle koormatud. Kuigi neil tegelikult on suur potentsiaal anda juhile rohkem tagasisidet, jääb see sageli ajanappusel tegemata.”
Parema teenuseni viivad pisiparendused ja head koostööpartnerid
Kui raamatupidamisinfo muutub analüütiliseks, saab juht seda kasutada tuleviku planeerimisel. Oolu toob näite, kuidas üks väike muudatus võib suurt pilti paremaks muuta: „Kui kuu suletakse pärast käibedeklaratsiooni esitamist, 21. kuupäeval, on juhi jaoks info juba kolm nädalat vana. Kui kuu sulgeda hiljemalt 4ndal kuupäeval, on info värske ja kasutatav. Varasem kuu sulgemine võiks olla teenusepakkuja jaoks üks turueeliseid. See initsiatiiv võikski tulla raamatupidajatelt.”
Varasemaks kuu sulgemiseks on aga vaja spetsiaalseid tehnilisi meetodeid, samuti peab olema määratud aktsepteeritav viga, sest kõik arved ei ole näiteks 4ndaks kuupäevaks laekunud. Sellist projekti ei oska sageli aga vedada ei juht ega ka raamatupidaja, ent vajalik kompetents on kontrolleritel. „Raamatupidamisbüroo võiks aga sellist teenust kindlasti pakkuda. Kuigi selline projekt võib raamatupidajale peavalu tekitada, kindlustab ta endale kliendi väga pikaks ajaks,” soovitab Oolu.
Samuti võiks raamatupidaja soovitada kontoplaani ülevaatust. „Näiteks oleks juhile planeerimisel kindlasti informatiivsem IT-kulude lahku löömine: eraldi kontodel võiks olla IT-seadmete kulud, igakuised lepingulised kulud ning IT-arenduse või mingi muu projektiga seotud kulud. See info aitaks kindlasti juhil paremini eelarvestada.”
Lisaks soovitab Ilona Oolu igal endast lugupidaval raamatupidamisbürool välja reklaamida, et tal on koostööpartneriks vandeaudiitor ja/või kontroller. „Ei saa eeldada, et tavaraamatupidaja teab kõiki maksujuhtumeid ja tunneb ka rahvusvahelise maksustamise nüansse. Sestap tasub otsida koostööpartnereid, kelle kaudu vajalik kompetents ja usaldusväärsus enda ettevõttele lisada. Selle kaudu saad olla proaktiivne, initsiatiivikas ja tänapäevane – just see on see, mida ettevõtte juhid võiksid oodata.”
Teenuste tavapaketile võiks lisada veel maksukonsultatsiooni. „Raamatupidajal on ligipääs kliendi andmetele. Kui ta näeb, et ettevõte tegeleb palju impordi ja/või ekspordiga, võiks ta juhile selgitada, millised võimalused on maksude optimeerimiseks ja riskide maandamiseks. Juht ei ole igas asjas alati kõige targem ja maksunõu osatakse kõrgelt hinnata.”
Lisateenused võiksidki Oolu soovitusel olla maksutugi, (sise)audiitori ja kontrolleri teenused, omahinnaarvestus, kulukeskuste- ja kasumikeskustepõhised lisa-juhtimisaruanded. Kliendile tuleks näidata selgelt, milline on tema praegu saadav raport ja milline võiks olla täiendava infoga raport. „Ületa oma kliendi ootusi. Paku talle rohkem, kui ta küsida oskab. Ole proaktiivne ja samas professionaalne,” sõnastab Ilona Oolu lõpetuseks raamatupidaja ja raamatupidamisbüroo edu valemi.
www.allister.ee

Allikas: RAAMATUPIDAJA.EE - Raamatupidajat aitab edasi koostöö

0 Comments

    Teemad

    All
    1. Juhtimine
    2. Maksud
    3. Personal
    #Coach Helen Rohumaa- Ettevõtte Kütus
    #Hea Raamatupidaja Näeb Numbritest Kaugemale
    #Kuidas Deklareerida Firmaautosid
    #Kuidas Eristada Tasusid?
    #Kuidas Toimub Firma Käibemaksukohuslasena Registreerimine?
    #Maksumäärad 2016.aastal
    #Maksumäärad 2017.aastal
    #Maksumäärad 2018.aastal
    #Maksumäärad 2019. Aastal
    #Maksumäärad 2020. Aastal
    #Maksusoodustus Tervise- Ja Spordikuludele Alates 1.01.2018
    #Maksuvaba Tulu 2018
    #Maksuvaba Tulu Kasutamine
    #Raamatupidajad Lenne-Ann Ja Signe
    #Raamatupidaja Karjäärivõimalused
    #Raamatupidajat Aitab Edasi Koostöö

MEELDIVAT KOOSTÖÖD OODATES

KONTAKT 

Paadi tee 3, Viimsi
​Viimsi Äritare

MOBIIL

+372 52 29 191

Email

info@rlraamatupidamine.ee
  • Avaleht
  • Teenused
  • Hinnad
  • Kontakt
  • Blogi
  • KKK