Raamatupidamise blogi ja uudised - RL RAAMATUPIDAMINE OÜ

Riigipühad 2025. aastal

6/2/2025

Järgnevas tabelis on välja toodud Eesti riigipühad 2025. aastal, koos kuupäevade ja nädalapäevadega.
2025. aastal langeb Eestis 10 riigipüha tööpäevadele ja ainult 2 nädalavahetusele.

Järgmistele riigipühadele eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem:

Eesti Vabariigi aastapäev (24. veebruar)
Võidupüha (23. juuni)
Jõululaupäev (24. detsember)
Uusaasta (1. jaanuar)

Kusjuures tööandja on kohustatud lühendama vaid vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva. See tähendab, et tööpäev, mis jääb vahetult enne püha (näiteks 23. veebruar, 22. juuni, 23. detsember ja 31. detsember), tuleb lühendada kolme tunni võrra.

HAIGUSHÜVITISTE MAKSMISE KORD ALATES 01.07.2023

1/7/2023

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 avaneb uues vahekaardis maksab tööandja haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Täpsema info töövõimetushüvitiste kohta avaneb uues vahekaardis leiate Tervisekassa kodulehel.
Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1 avaneb uues vahekaardis), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

SotsiaalmaksTööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis, TKindlS § 40 lg 2 p 4 avaneb uues vahekaardis, KoPS § 7 lg 2 avaneb uues vahekaardis).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse avaneb uues vahekaardis kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
NÄITED

Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust: vanemapuhkus ja emapuhkus.

13/4/2022

Tööandja peab töötamise peatamise registreerima kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatamise päevast.
Alates 1. aprillist 2022 on töötamise registris kaks uut töötamise peatamise alust:

vanemapuhkus ja
emapuhkus.

Isa-, ema-, vanema- ja lapsendajapuhkuse välja võtmiseks teeb töötaja avalduse sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Töötaja näeb Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kasutamata puhkusepäevade hulka. Kui töötaja on puhkuseavalduse esitanud, teavitab sotsiaalkindlustusamet sellest automaatselt tööandjat. Tööandjale annab sotsiaalkindlustusamet teada ka kõigist emapuhkuse, isapuhkuse, lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse puhkepäevade muudatustest, mida vanem iseteeninduses teeb.
Maksu- ja Tolliamet teavitab tööandjat omakorda siis, kui sotsiaalkindlustusamet on puhkuse töötamise registrisse kandnud.

Sotsiaalkindlustusamet kannab töötamise registrisse emapuhkuse ja isapuhkuse.
Tööandja kannab töötamise registrisse vanemapuhkuse.

Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.

Lapsehoolduspuhkus

Alates 01.04.2022 on lapsehoolduspuhkuse uus nimetus vanemapuhkus.

Vanemapuhkus

2022. aasta 1. aprillil nimetatakse lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks.
Vanemapuhkust taotleb töötaja endiselt tööandja kaudu ja tööandja teeb peatamise kande töötamise registris.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Kui töötamine on vanemapuhkuse alusega peatatud ja töötaja saab sel ajal teise lapse, siis peab tööandja peatamise lõpetama.
Loe vanemapuhkusest rohkem sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Emapuhkus

1. aprillist 2022 asendus senine sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus enne lapse sündi. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.
Ema vanemahüvitis ja emapuhkus on ema individuaalne õigus ehk sellele on õigus vaid emal, teine vanem seda kasutada ei saa.
Töötamise registris saab olla ainult üks kehtiv või tulevikus peatamise periood.
Vanemapuhkust ei tohi tööandja enne sisestada, kui emapuhkus on lõppenud.
Loe emapuhkuse ja ema vanemahüvitise kohta sotsiaalkindlustusameti veebilehelt .

Isapuhkus

Tööandja isapuhkuse kannet sisestada ei saa. Isapuhkuse avalduse teeb Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis isapuhkuse taotleja.
Kui töötaja teeb Sotsiaalkindlustusametile isapuhkuse avalduse, teavitatakse tööandjat sellest e-kirja teel. Teise teavituse saab tööandja siis kui Sotsiaalkindlustusamet teeb töötaja kohta töötamise registrisse isapuhkuse kande.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

Riigipühad 2022.aastal

22/2/2022

Toome välja nimekirja 2022. aasta riigipühadest, ning riigipühadele eelnevatest lühendatud tööpäevadest. Lühike ülevaate ka riigipüha ja sellele eelneva lühendatud tööpäeva tasustamisest.

5 päeva langevad argipäevale ja 7 nädalavahetusele.
2022. aasta riigipühad:

1. jaanuar – uusaasta (laupäev)
24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev (neljapäev)
15. aprill – suur reede (reede)
17. aprill – ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (pühapäev)
5. juuni – nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (neljapäev)
24. juuni – jaanipäev (reede)
20. august – taasiseseisvumispäev (laupäev)
24. detsember – jõululaupäev (laupäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (pühapäev)
26. detsember – teine jõulupüha (esmaspäev)
1. jaanuar 2023 – uusaasta (pühapäev)

Töötamine riigipühade ajal
Eesti riigipühad on töötajatele vabad päevad.
Riigipühal tööl olles hüvitatakse töötamine kahekordse palgaga või täiendava vaba päevaga.

Töölepingu seadus § 45:
§ 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

Lühendatud tööpäevad 2022. aastal pühadele eelnevatel päevadel
Tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra nendel töötajatel, kellel sel päeval tööpäev on, ehk tööpäeval vahetult enne riigipüha. Juhul, kui töövahetus lõpeb reedel ning riigipüha on esmaspäeval, ei ole kohustust reedest tööpäeva lühendada. (Töölepingu Seaduse § 53)

Lühendatud tööpäevad 2022. aastal:
23. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev
22. juuni- Võidupüha
23. detsember- Jõululaupäev
31. detsember- Uus aasta
Täpsemat infot leja järgmistest seadustest:

Riigipühade: Pühade ja tähtpäevade seadus
Lühendatud tööpäevade: Töölepingu seadus § 53
2-kordset töötasu riigipühal töötamise eest sätestav seadus: Töölepingu seadus § 45 lg 2

Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse on alates 1. juunist 2019 kohustuslik

4/4/2019

Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.

Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
Lisainfo

Töökoha aadressi määramise juhend »
Ametinimetuse märkimise juhend (263.81 KB, PDF)
Koolitusmaterjal „Ametinimetuse ja töökoha aadressi lisamine töötamise registrisse" (258.13 KB, PDF)

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Tere tulemast raamatupidajad Lenne-Ann Orusalu ja Signe Keernik

24/10/2018

Alates suve algusest on meie tööka raamatupidajate seltskonnaga liitunud Lenne-Ann Orusalu ja alates 01. oktoobrist Signe Keernik.

Lenne-Ann on raamatupidamisteenust koos palgaarvestusega pakkunud juba 2002. aastast. Tal on väärtuslik rahvusvaheline kogemus, sest aastast 2005 on ta töötanud rahvusvahelises raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes, kus enamus klientidest on kas soome või inglise keelsed.

Oma väga pika töökogemuse jooksul on ta kasutanud erinevaid majandustarkvara programme (SAP, Directo, Sedab, Navision, Standard Books, Merit, SmartAccounts) ja olnud võtmeisik keerulistes raamatupidamisprotsesside ülevõtmistes.

Rõõmsameelne ja kohusetundlik Lenne-Ann on abikaasa ja kahe lapse ema ning suur eestimaise käsitöö huviline. Nii võib teda sageli kohata erinevatel laatadel ja messidel uudistamas, kuid eelkõige hoopis omatehtud loomingut müümas.

Signe raamatupidaja teekond algas aastast 1997 ühe lennundusettevõtte raamatupidamis osakonnast. Iseseisva raamatupidajana toimetab aastast 2001.
Ta on omandanud Tallinna Tehnika Ülikooli finantsjuhtimise magistrikraadi ja läbinud erinevaid täiendavaid erialaseid koolitusi.

Olemas on pikaajalised kogemused kulude kontrolli ja eelarvete koostamise protsesside valdkonnas ning ka kontserni pearaamatupidajana.
Tegelenud raamatupidamisprogrammide juurutamise ja ühildamisega muude ettevõtte müügiprogrammidega.

Raamatupidamisteenust osutab firmadele järgmistel tegevusaladel: toitlustus, hotellindus ja lisaks investeerimine, kinnisvara, iluteenused jm. Seda kõike ka inglise keelt kõnelevate klientidele.

Uus koostööpartner Helen Rohumaa

11/10/2018

Alates 1. oktoobrist on RL Raamatupidamisel uus koostööpartner Helen Rohumaa, kes pakub klientidele vajadusel coachingu teenust.

Helen omab ICF-i poolt tunnustatud Ericson College International "Proffessional Coach" sertifikaati. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötanud erinevates ettevõtetes avalike suhete ja marketingi alal.

Coachingu sessiooni ajal leiad juhitud vestluse, küsimuste ja toetava õhkkonna kaudu enda jaoks vastuseid ja lahendusi nii äri -kui eraelulistele küsimustele.

Kliendid on coachingut kasutanud näiteks: uue firma käivitamisel, erinevate projektide ettevalmistamisel, prioriteetide seadmisel, ajaplaneerimisel, koosolekute või raskete läbirääkimiste ettevalmistamisel. Samuti isiklike eesmärkide seadmiseks, enesekindluse tõstmiseks, uue töökoha leidmiseks, konfliktsete suhete lahendamiseks, motivatsiooni tõstmiseks jne.

RL Raamatupidamise klientidele on esimene coachingu sessioon tasuta (1,5h).

HEA RAAMATUPIDAJA NÄEB NUMBRITEST KAUGEMALE." TEKST: TIINA NUUM

17/8/2018

RL Raamatupidamine OÜ raamatupidaja Rita Jaanson kohta ilmunud Eesti Päevalehe lisas Oma Äri 31.10.2017 " Hea raamatupidaja näeb numbritest kaugemale." Tekst: Tiina Nuum
https://issuu.com/epl.ee/docs/oma_ari_20171030/6

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

4/4/2018

Maksuamet on koostanud põhjaliku juhendi dividendide maksustamise kohta.

www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused/kuidas-osauhingu-osaniku-juhatuse-liikme-ja-tootaja

MAKSUSOODUSTUS TERVISE- JA SPORDIKULUDELE ALATES 1. JAANUARIST 2018

25/1/2018

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Töötaja on:

töölepingu alusel töötav isik
ametnik
juhtimis- või kontrollorgani liige
füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud
töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele
ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

NB! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.
Silmas peab pidama, et:

100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses.
100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid
kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses
kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus)
kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Näited

Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.
Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.
Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Näiteks mittetulundusühingu poolt korraldatavad erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir) ei kuulu avalike rahvaürituste alla.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.
Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:

staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid
võimlad, tehislikud väljakud, saalid, terviserajad, jalgrattateed
rohealad, pargid, tänavad, väljakud

Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks.
Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad.

Näide
Spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal).
Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.
Juhime tähelepanu, et erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.

Näide
Tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.
Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata.

Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused

Vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks jne on maksuvabad ka kulutused taastusravi teenusele (sh taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused).
Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus.
Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus.
Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.
Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.

Näide
Taastusarst on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastusraviteenuste vajaduseks füsioteraapia. Füsioterapeut omab kutsetunnistust.

Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.
Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi Haigekassast osta.
Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:

ei pea Haigekassa teenuseid piisavaks
soovivad kasutada eraraviasutusi
vajadusel saavad minna välismaale ravile

Näide
Tööandja sõlmib Haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

Maksusoodustuse arvestus

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Näited

Tööandja tasub I kvartalis (ettemaks) kindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks. Kui ühes kvartalis ületatakse piirmäära, siis kuulub piirmäära ületav summa deklareerimisele vastavas kvartalis, millal piirmäära ületati.
Tööandja tasub I kvartalis ettemaksu spordiklubile summas 400 eurot ühe töötaja kohta. Valitakse kassapõhine arvestuse meetod. Maksustamisele kuulub piirmäära ületav summa 300 eurot (400 – 100).
Töötaja tõi tööandjale arve 2018. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2018. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Deklareerimine

Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.
Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid.
1. veebruaril 2019 esitakse esimene deklaratsioon 2018. aastal kaetud või hüvitatud maksuvabade tervise edendamise kulude kohta. Deklaratsiooni vormi on võimalik täita aasta kohta. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.

Näide
Osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt.

Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita.

Maksukohustus

Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt.

Näide
Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet