HAIGUSHÜVITISTE MAKSMISE KORD ALATES 01.07.2023

Alates 01.07.2023 maksab tööandja töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 avaneb uues vahekaardis maksab tööandja haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Täpsema info töövõimetushüvitiste kohta avaneb uues vahekaardis leiate Tervisekassa kodulehel.
Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1 avaneb uues vahekaardis), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

SotsiaalmaksTööandjal on soovi korral õigus maksta töötajale 2. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 2. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis, TKindlS § 40 lg 2 p 4 avaneb uues vahekaardis, KoPS § 7 lg 2 avaneb uues vahekaardis).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse avaneb uues vahekaardis kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 avaneb uues vahekaardis alusel maksuvaba keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Tööandja makstav haigushüvitis 2. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
NÄITED

1. Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
2. Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
3. Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
4. Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

​​Allikas: Maksu- ja Tolliamet